Redaktsioon: 9. september 2020, kell 20:47 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Eesti varauusaeg ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. detsember 2020, kell 12:18 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Linnakool''' oli Venemaa keisririigis ja sh [[~~Eesti~~Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u linnades ja mõnes [[alev]]is aastail [[1873]]–[[1913]] tegutsenud [[vene keel\|venekeelne]] koolitüüp, mis oli mõeldud kõikidest [[seisus]]est lastele [[algharidus]]e andmiseks. ==Linnakoolide moodustamine== [[1872]]. aastal kinnitatud [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigi]] linnakoolide määruse kohaselt tuli [[saksa keel\|saksakeelsed]] [[kreiskool]]id alates [[1874]]. aastast reorganiseerida linnakoolideks. Uut tüüpi linnakoolid olid 6-aastase kursusega venekeelsed riiklikud poeglaste kõrgema astme algharidusasutused. Linnakooli eesmärgiks oli anda täielikku algharidust kõikidest seisustest lastele vanuses 7–14 eluaastat.<ref>Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja Veronika Varik. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010, lk 130.</ref>. Aastatel 1886–1887 reorganiseeriti kõik Eestis tegutsenud saksakeelsed [[kreiskool]]id venekeelseteks linnakoolideks. Linnakoolid alustasid tegevust ilma alama astmeta (kahe esimese klassita). Linnakoolid olid nn tupikkoolid, ~~kuna~~linnakooli ~~nende~~lõpetamine ~~lõpetanutel~~ei ~~puudus piisav ettevalmistus õpingute jätkamiseks~~andnud [[gümnaasium]]isi või [[reaalkool]]isi astumiseks vajalikku ettevalmistust. Vaatamata sellele andsid linnakoolid hea vene keele oskuse ja rakenduslikke teadmisi. Alates [[1900]]. aastast võis linnakooli juures asutada pedagoogikakursusi algkooliõpetaja kutse omandamiseks.<ref>A. Liim. "Linnakool", lk 106.</ref>▼ ==Õppeaeg== Linnakoolid jagunesid 2-, 3- ja 4-aastase õppeaastase programmiga koolideks ning lisaks oli 6-aastase õppeajaga täiskursus. Paljudel linnakoolidel oli ka ~~algkooliõpetajate~~[[algkooliõpetaja]]te ettevalmistusklassis (7. õppeaasta). ==Õppeained== Õppekavasse kuulusid [[usuõpetus]], [[lugemine]], vene ja [[kirikuslaavi keel]], [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[ajalugu]], [[geograafia]], [[loodusteadus]], [[füüsika]], [[joonistamine]], [[joonestamine]], [[laulmine]] ja [[võimlemine]]. [[Põltsamaa]] lähedal [[Kaarlimõisa]]s tegutsenud [[Eesti Aleksandri Linnakool]]i õppekavas oli ka [[eesti keel]].<ref>A. Liim. "Linnakool. Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani". Tartu: Rahvusarhiiv [[1999]], lk 105–106.</ref> ▲Linnakoolid olid nn tupikkoolid, kuna nende lõpetanutel puudus piisav ettevalmistus õpingute jätkamiseks [[gümnaasium]]is või [[reaalkool]]is. Vaatamata sellele andsid linnakoolid hea vene keele oskuse ja rakenduslikke teadmisi. Alates [[1900]]. aastast võis linnakooli juures asutada pedagoogikakursusi algkooliõpetaja kutse omandamiseks.<ref>A. Liim. "Linnakool", lk 106.</ref> ==Koolide arv== [[1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus\|1911. aasta ülevenemaalise algkoolide loenduse]] andmeil tegutses Eestis 13 linnakooli 2334 õpilasega. Linnakoolid moodustasid 0,8% Eesti [[alghariduskool]]idest ja neis õppis 3,2% alghariduskoolide õpilastest.<ref>Eesti kooli ajalugu. 2. köide, lk 479, Tabel 68.</ref> [[1912]]. aastal reorganiseeriti linnakoolid, Rahvahariduse ministeeriumi korraldusega [[kõrgem algkool\|kõrgemateks algkoolideks]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:~~Koolid~~Venemaa Keisririik]] [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]]

Linnakool (1873–1913): erinevus redaktsioonide vahel