Bridž: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: bg, cs, el, es, fi, id, it, no, pt, ro, scn, simple, sk, uk Modifying: da, de |
Resümee puudub |
||
31. rida:
Kui lepingutäitja ei suuda oma lepingut täita, siis punkte saavad kaitsemängijad, see sõltub mitu tihi nad suutsid võtta võrreldes lepingu poolt määratud arvuga.
Bridži peamine pakkumise eesmärk on jõuda mänguni ([[geim]]ini). Kui üks osapool on jõudnud geimini, siis on nad jõudnud [[tsoon (bridž)|tsooni]]. Tsoonis oleva osapoole punktiarvestus erineb mittetsoonis olevaga. Näiteks kui tsoonis olev tiim ei täida enam oma lepet, siis kahekordistub punktide kaotus võrreldes, kui nad ei oleks tsoonis. Geimi jõudmiseks on kõige levinuimalt vaja saavutada 100 punkti või üle selle, kusjuures see sõltub mastist. Näiteks 3NT (3
Bridžis eristatakse peamiselt kahte punktiarvestussüsteemi: roberi-süsteem ja duplikaat-süsteem. Suures osas need süsteemid kattuvad, ent punkte arvestatakse roberisüsteemis „joonepealsed“ ja „joonealused“ , kusjuures joone aluseid arvestatakse geimi jõudmisel, ülemisi aga üldise skoori aspektist. Duplikaatbridžis aga kõik punktid esituvad üheskoos.
Duplikaatsüsteemi aluseks on [[IMP]]i punktid, mis vastavalt tulemusele arvestatakse kokku. IMPid võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed, võidab see kes on rohkem plussis. Võrreldes roberisüsteemiga on duplikaatsüsteem küll hoopis raskem, kuid palju [[objektiivsus|objektiivsem]]. Duplikaatsüsteemiga on võimalik võita isegi väga halbade lehtedega, mis roberisüsteemis enamasti puudub.
| |||