Erinevus lehekülje "Mõttevabadus" redaktsioonide vahel

Lisasin viiteid ning tegin artikli põhjalikumaks.
P (→‎Mõttevabadus Eestis: pisitoimetamine)
(Lisasin viiteid ning tegin artikli põhjalikumaks.)
'''Mõttevabadus''' (ka ''südametunnistuse vabadus'') on üks [[inimõigus]]test: õigus omada seisukohti. See on eraldiseisev [[sõnavabadus]]est, mis on õigus oma seisukohti väljendada ja levitada.
 
=== Mõttevabadus '''Eestis ja Euroopa Liidus''' ===
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 40 järgi on nii igal [[Eesti kodakondsus|Eesti kodanikul]] kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja [[kodakondsuseta isik]]utel õigus mõttevabadusele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikides kehtib [[Euroopa Liidu õigus|Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295|pealkiri=Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=15. mai 2015|vaadatud=}}</ref>, mille artikkel 9 ütleb, et igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele.<ref>{{Netiviide|autor=Equality and Human Rights Commission|url=https://www.equalityhumanrights.com/en/human-rights-act/article-9-freedom-thought-belief-and-religion|pealkiri=Article 9: Freedom of thought, belief and religion|väljaanne=|aeg=15. november 2018|vaadatud=}}</ref> Iga inimene võib alati oma usku või veendumusi muuta ning omab vabadust neid soovitud viisil teistele teatavaks teha. Kõik [[Euroopa Nõukogu]] 47 liikmesriiki on selle konventsiooni ratifitseerinud.<ref>{{Netiviide|autor=Välisministeerium|url=https://vm.ee/et/euroopa-noukogu|pealkiri=Euroopa Nõukogu|väljaanne=|aeg=12. mai 2016|vaadatud=}}</ref>
 
Lisaks tegutseb Euroopa Liidus ka [[Euroopa Inimõiguste Kohus]], mis lähtub oma tegevuses eelnevalt mainitud konventsioonist. Menetleda saab see kohus vaid juhul, kui ühtlasi on rikutud ka riigisisest õigust.<ref>{{Netiviide|autor=Välisministeerium|url=https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/euroopa-inimoiguste-kohus|pealkiri=Euroopa Inimõiguste Kohus|väljaanne=|aeg=25. september 2020|vaadatud=}}</ref>
 
Mõttevabadust käsitletakse ka [[Euroopa Liidu põhiõiguste harta]]<nowiki/>s.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:ET:PDF|pealkiri=Euroopa Liidu põhiõiguste harta|väljaanne=Euroopa Liidu Teataja|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
=== '''Mujal maailmas''' ===
[[Inimõiguste ülddeklaratsioon|ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]<nowiki/>i artiklis 18 seisab sama tekst, mis Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 9.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsioon|pealkiri=ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon|väljaanne=Välisministeerium|aeg=27. juuni 2013|vaadatud=}}</ref>
 
Organisatsioon Humanists International koostab igal aastal mõttevabaduse raporti<ref>{{Netiviide|autor=Humanists International|url=https://fot.humanists.international/|pealkiri=Freedom of Thought Report|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref>, milles kajastatakse eraldi iga maailma riigi mõttevabadusega seotud näitajaid. Uuringute tulemustest on selgunud, et riikidest ülekaalukas enamik ei austa inimõigusi ja seega ka mõttevabadust. <ref>{{Netiviide|autor=Humanists International|url=https://fot.humanists.international/countries/|pealkiri=Freedom of Thought Report country index|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
== Definitsiooni areng ja ajalugu ==
Juba Kreeka filosoofid [[Platon]] ja [[Sokrates]] pöörasid oma teostes mõttevabadusele vähesel määral tähelepanu, kuid kuningas [[Ašoka]] edikte peetakse esmasteks teadvuse vabadusega seotud seadusteks. Arvestamata [[Constantinus Suur|Constantine I]] 313. aastal Milanos vastu võetud usulise sallimise dekreete, arvatakse Euroopa mõtteloos, et filosoofid [[Themistius]], [[Michel de Montaigne]], [[Baruch Spinoza]], [[John Locke]], [[Voltaire]], [[Alexandre Vinet]] ja [[John Stuart Mill]] ning teoloogid [[Roger Williams]] ja [[Samuel Rutherford]] on teadvuse- ja mõttevabaduse peamised teerajajad.<ref>Luzzatti, Luigi (February 2006). Luigi Luzzatti, "The First Decree on Freedom of Conscience" p. 47 in God in Freedom. <nowiki>ISBN 9781596054486</nowiki>. ^ Luzzatti, p. 91.</ref>
 
Õigus mõttevabadusele pandi esimest korda rahvusvahelisel tasandil kirja 1959. aastal [[Inimõiguste ülddeklaratsioon]]<nowiki/>i artiklisse 9.<ref>{{Raamatuviide|autor=European Court of Human Rights, Council of Europe|pealkiri=European Convention on Human Rights|aasta=|koht=Strasbourg|kirjastus=|lehekülg=11}}</ref>
 
== Mõttevabaduse kaitse ==
Järgnev süllogism selgitab mõttevabaduse kaitsmise [[loogika]]<nowiki/>t:
 
Karistada saab vaid seda, mis on vastuolus teiste inimeste oluliste huvide ja õigustega. Mõtted ei saa rikkuda teiste inimeste olulisi huve ja õigusi. Järelikult ei saa mõtteid karistada.<ref>{{Netiviide|autor=McCarthy-Jones, Simon|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/frai.2019.00019/full|pealkiri=The Autonomous Mind: The Right to Freedom of Thought in the Twenty-First Century|väljaanne=Frontiers|aeg=26. september 2019|vaadatud=}}</ref>
 
Tegu on „kahju põhimõttega“, mis on tuletatud [[John Stuart Mill]]<nowiki/>i argumendist, et „ainus eesmärk, mille nimel saab tsiviliseeritud kogukonna mis tahes liikme üle tema tahte vastaselt õigust kasutada, on vältida teistele kahju tekitamist“.<ref>Mill, J. S. (1859/1985). ''On Liberty''. London: Penguin., lk. 68</ref>
 
== Mõttevabaduse tulevik ==
Tänapäeval on neurokujutistehnoloogiate väljatöötamine tõstatanud küsimuse mõtete lugemise ja nende alla surumise osas. Seetõttu on välja kujunemas sellised valdkonnad nagu [[neuroeetika]] ja [[neuroprivaatsus]].<ref>{{Netiviide|autor=Marken-Kruusmägi, Ilona|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31973/marken_kruusmagi_ilona.pdf|pealkiri=POLÜGRAAFITESTI ABIL SAADUD ANDMETE USALDUSVÄÄRSUSE VÕRDLEMINE MUUDE TÕENDITE USALDUSVÄÄRSUSEGA|väljaanne=Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool|aeg=2013|vaadatud=}}</ref>
 
[[Sapiri-Whorfi hüpotees|Sapir-Whorfi hüpotees]], mis väidab, et mõte on oma olemuselt omane keelele, toetaks väidet, et püüdlus keelesõnade kasutamist piirata on tegelikult mõttevabaduse piiramise vorm. Seda teooriat avastas [[George Orwell]] oma romaanis „[[1984 (Orwell)|1984]]“, kus võeti kasutusele [[uuskeel]]. Olemuslikult oli tegemist tehislikult loodud keelega, mis disainiti piiramaks sõnavara ulatust ja grammatika kasutust eesmärgiga kontrollida mõtte- ja väljendusvabadust.<ref>{{Netiviide|autor=J.A. Lucy|url=https://www.sciencedirect.com/topics/psychology/sapir-whorf-hypothesis|pealkiri=Sapir–Whorf Hypothesis|väljaanne=International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences|aeg=2001|vaadatud=}}</ref>
 
== Auhinnad selles vallas ==
 
=== '''[[Sahharovi auhind|Sahharovi mõttevabaduse auhind]]''' ===
Igal aastal tunnustab [[Euroopa Parlament]] [[Sahharovi auhind|Sahharovi mõttevabaduse auhinnaga]] mõnda väljapaistvat saavutust ühes järgmistest valdkondadest: inimõiguste ja põhivabaduste, eriti sõnavabaduse kaitse; vähemuste õiguste kaitse; rahvusvahelise õiguse austamine; demokraatia edendamine ja õigusriigi põhimõtete rakendamine.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Euroopa Parlament|url=https://www2.europarl.europa.eu/at-your-service/files/be-heard/prizes/et-sakharov-prize-programme-2019.pdf|pealkiri=SAHHAROVI MÕTTEVABADUSE AUHIND 2019. aasta programm|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref>
 
Auhinna vääriliseks võib osutuda ka pühendunud tegevus eelnimetatud valdkondades ja intellektuaalne või kunstiline looming.<ref name=":0" />
 
Sahharovi mõttevabaduse auhinna saamiseks peab saavutus olema tõendatud ja kontrollitav.<ref name=":0" />
 
== Viited ==
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Inimõigused]]
2

muudatust