Üldine õigus: erinevus redaktsioonide vahel

 

''Common law''’d nimetatakse ka kirjutamata õiguseks, kuna tegu ei ole kohustuslikus vormis kirjutatud seadustega. Seadusandliku võimu loodud aktides on iga sõna ja väljend tähtis.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Teadmata|pealkiri=Üldine- ja tavaõigus – (Common Law)|aasta=1898|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Kohtuniku kirjutatud otsuses on keelekasutus vabam ning tõlgendamisel või pretsedentide kasutamisel tuleb lähtuda üldisest mõttest ning mitte nii palju sõnasõnalisest normi lugemisest. ''Common law'' allikad on vaid printsiibid või [[Õigusnorm|normid]], mida kohtuotsus käsitleb, mitte ütlused või teatud kohtunikule omased terminid. Kohtuotsustes väljenduvad printsiibid on tekkinud aja jooksul ning neist on kujunenud selles mõttes tava. Seetõttu nimetatakse ''common law''’d ka tavaõiguseks ning sellest tuleneb ka eestikeelne mõiste „üldine õigus“ – see õigus hõlmab kogu riigile ühiseid tavasid. <ref name=":0" />