|
== '''''Kohtueelne menetlus''''' ==
<small>[[Kohtueelne menetlus|Kohtueelseks]] menetluseks nimetatakse kohtumenetluse ettevalmistamist, kus selgitavad uurimisasutus või prokuratuur välja kahtlustatavat süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet, et luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused.</small> <ref>[https://www.prokuratuur.ee/et/pressile/seletav-sonastik Prokuratuuri koduleht]. Vaadatud 19.11.2020</ref>
<small>[[Eesti|Eesti Vabariigis]] on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidiselt KrMS) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord (KrMS § 1)</small>. <ref name=":0">Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016019 Kriminaalmenetluse seadustik]. 12.02.2003. Vaadatud 18.11.2020</ref>
<small>Tulenevalt KrMS § 193 lg-s 1 ja § 194 lg-skriminaalmenetluse 2seadustikus sätestatust alustatakse kriminaalasja kohtueelset menetlust siis, kui on ilmnenud kuriteotunnused (kuiehk on tõusetunud kuriteokahtlus). Kuriteokahtlused on kõige raskemate õiguserikkumisteõigusrikkumiste kahtlused, mille põhjendatust saab kontrollida eranditult vaid kriminaalmenetluse vahendusel: (esialgseltalgul kohtueelsekohtueelses menetluses ja vajaduselvajaduse korral lõplikult sellele järgnevas kohtumenetluses). Seejuures on oluline silmas pidada, et ainuüksiAinuüksi kohtueelse menetluse tulemina ei saa kedagi kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada, sest tulenevalt PS §-st 146 kohaseltpõhiseadusest mõistab õigust ainult kohus.</small><big><ref name=":1">RKKKo 3-1-2-1-13. [https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendite_liigitus.html?jaotus=juur.206106663.206109668.206109669.206109750.206109752&kokkuvotted=false&jaotusedVaikimisiAvatud= Riigi Teataja- kohtulahendite kokkuvõtted]. Vaadatud 18.11.2020</ref></big>
=== ''Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte'' ===
<small>KrMSKriminaalmenetluse § 6seadustiku kohaselt on kuriteo asjaolude ilmnemisel uurimisasutus ning prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, .<ref name=":0" /> See teeb kriminaalmenetluse ülimuslikuks väärteomenetluse algatamise ees, kui esinevad lisaks ka väärteokoosseisu elemendid.</small> <ref name=":0" />
<small>Kriminaalmenetluse seadustiku § 193 lg 1 kohaseltpõhjal uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning kriminaalmenetluse algatamiseks puuduvad välistavad asjaolud</small><big>.<ref name=":0" /></big>
=== ''Kriminaalmenetluse mittealustamata alustamine''jätmine ===
<small>KrMSKriminaalmenetluse §seadustiku 199 kohaseltjärgi kriminaalmenetlust ei alustata, kui selleks puudub alus, kuriteo aegumistähtaeg on möödunud, amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise, kahtlustatav/ või süüdistatav on surnud, samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Kriminaalmenetlust jätkatakse, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb kahtlustatav/kahtlustata, süüdistatav või surnud kahtlustatava või süüdistatava esindaja.</small> <ref>[https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/spetsialistile/kriminaalmenetlus Kriminaalpoliitka koduleht]. Vaadatud 18.11.2020</ref>
=== ''Kriminaalasjade jagunemine'' ===
<small>Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetlusteks. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, et vähendada kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele. Eristatakse nelja lihtmenetlust: lühimenetlus, [[kokkuleppemenetlus]], kiirmenetlus ja käskmenetlus</small>. <ref name=":2">[https://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/kriminaalmenetlus Kohtu koduleht]. Vaadatud 18.11.2020</ref>
<small>Lühimenetlust kohaldatakse, kui süüdistatav on nõus lühimenetlusega ja tegu on kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimistläbi viia vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku võrra.</small><ref name=":2" />
<small>Kiirmenetlust kohaldatakse, kui tegu on teise astme kuriteoga, asjaolud on selged ja tõendid kogutud. Prokurör esitab kohtule taotluse kiirmenetluseks 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.<ref name=":2" /></small>
<small>Käskmenetlus on sisuliselt kirjalik menetlus, milles kohtusaalis istungit ei toimu. Käskmenetluse rakendamine eeldab, et toime pandud teo eestkaristus on karistuseks rahaline karistus. Kohus saab prokuratuurilt toimiku, kontrollib, kas normid on täidetud, materjale piisavalt ja kas paragrahv lubab rahalist karistust ning teeb otsuse</small>.<ref name=":2" />
=== ''Kohtueelse menetluse läbiläbiviimine viimine- Riigikohtu seisukohad'' ===
<small>KrMSKriminaalmenetluse § 211 lg 2seadustiku kohaselt selgitavadviivad uurimisasutus ja prokuratuur läbi uurimistoimingud. Nad selgitavad kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud,. mis toimub uurimistoimingute läbiviimise teel, mille tulemusena saadudSaadud andmed lisatakse nõuetekohaselt vormistatuna kriminaaltoimikusse. Seega kehtiva kohtupraktika kohaselt jälitustegevusejärgi tulemusenajälitustegevuses saadud kahtlustatavat või süüdistatavat ilmselt õigustavatõigustav teavet,teave tuleb ka see vormistada jälitustoimingu protokollis ja lisada kriminaaltoimikusse, sõltumata sellest, kas prokurör soovib lisada seda tõendit süüdistusaktile või mitte. Kriminaaltoimikust võib jätta välja vaid tõendamiseseme seisukohalt tähtsusetut materjali.</small> <ref name=":1" />
<small>Kohtueelne menetlus oma terviklikkuses ise on suunatudtuvastab kahtlustatava õiguserikkumise tuvastamiseleõigusrikkumise, mistõttu ei ole kohtueelse menetluse alustamine ja selle kulgemine kohtus vaidlustatavad.</small> <ref name=":1" />
== Viited ==
| 