Friedrich Reinhold Kreutzwald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
41. rida:
==Elukäik==
[[pilt:Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Köler, AM 13364 G 4499.tif|pisi|vasakul|F. R. Kreutzwald [[Johann Köler]]i kujutatuna (1864)]]
Kreutzwald sündis Jõepere mõisa [[Pärisori|pärisorjast]] kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana.<ref name="muuseumid" /> Kasvas [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli]], [[Hageri mõis|Hageri]] ja [[Ohulepa mõis]]as. [[1815]]. aastal astus ta saksa õppekeelega [[Rakvere algkool]]i (Gööki algkool), ilma et oleks osanud sõnakestki [[saksa keel]]t.<ref name="muuseumid" /> Selles, rahva seas kutsutud köster Gööki algkoolis, õppis Kreutzwald aastatel 1815–1817, seejärel [[Rakvere kreiskool|kreiskoolis]] aastatel [[1817]]–1818 ja [[Tallinna kreiskool]]is aastatel [[1819]]–[[1820]]. Aastatel [[1818]]–1819 oli ta kaupmehe õpilane [[Tallinn]]as. Kreutzwald sooritas [[1823]]. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas [[1825]]. aastani koduõpetajana Tallinnas ja [[Peterburi]]s. Aastatel [[1826]]–[[1833]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]]. [[Korporatsioon Estonia]] liige.
 
[[1833]]. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli kolmanda järgu arstina, samal aastal asus ta [[Võru|Võrru]] tööle [[linnaarst]]ina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "[[Ma-rahva Kassuline Kalender|Maarahva kasulist kalendrit]]". Tema tõlkelised jutustused "[[Reinuvader Rebane]]" ja "[[Kilplased]]" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "[[Viru lauliku laulud]]", poeem "[[Lembitu (poeem)|Lembitu]]"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal [[eesti luule]] arengule suur tähtsus.