Puri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vikindus + organisatsioon
Resümee puudub
3. rida:
[[Pilt:Flying Cloud - StateLibQld 70 15235.jpg|pisi| Üks kiiremaid klippereid leipurjedega<ref>{{mereviki|Leipuri|Leipuri}}</ref> ]]
[[Pilt:Sail assisted wheelbarrows (2).jpg|pisi|Hiina üherattalistele [[käru]]dele on lisatud puri (20. sajandi algus)]]
'''Puri''' ehk '''seil '''on tavaliselt [[riie|tugevast riidest]], vahelkaasajal ka jäigast [[kile]]materjalist valmistatud [[mast]]i külge kinnitatud tuulepüüdur, mis muundab [[tuul]]e [[energia]] selleveepinnal [[sõiduk]]i,oleva millelepurjega seevarustatud on paigaldatud (tavaliselt [[veesõiduk]]i),aluse liikumisenergiaksliikumiseks.
 
TavaliseltPehmed valmistamisepurjed purivalmistatakse [[Tekstiil|riidest]] või kilematerjalist, etselliste [[purjekumerus]]tpurjede kumerus saakson muutamuutuv. Purje tüüp sõltub [[Purjekuju|selle kujust]] ja kinnitusviisist ning iseloomulikust levikualast, purje nimetus tüübist ja asukohast purjeka [[purjestus]]es<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk 400</ref>. Purjestus on [[taglas]]e külge kinnitatud otste ja liikidega.
 
On olemas purje konstruktsioone, mis ei sarnane hariliku purjega, vaidon pigem püsti paigaldatud [[tiib|tiivaga]], jakus mis kasutavadhorisontaalse suumana aerodünaamiline tõstejõud samutivõimaldab tuult edasiliikumiseksedasiliikumist. Need on vahel sportpaatidel, mis erinevad kiiluta/sverdita aerupaatidest, et näiteks vees kiirusrekordeid püstitada. Neid nimetatakse traditsiooniliselt ikkagi purjeks: jäigaks purjeks või tiibpurjeks.
 
Kosmoseaparaatidel võib kasutada [[päikesepuri|päikesepurje]], mis töötab [[päikesetuul]]e mõjul.
14. rida:
 
== Jõud ==
[[Pilt:Karman trefftz.gif|pisi|Õhuvool ümber kehatiiva-, laba- või purjeprofiili]]
Liikumapanev [[jõud]] tekib [[õhuvool]]u muutumisest purje ümber [[Bernoulli võrrand|Bernoulli seadus]]e alusel.
Sõidukit [[Liikumine|liigutav]] jõud tekitatakse [[keha]] asetamisega õhuvoolu, mille tulemusena tekib [[vektoriaalne suurus]], mille väärtus sõltub keha kujust ning gaasi omadustest ja liikumise iseloomust.<ref>[http://www.coptercam.ee/mudellend/3_aerodunaamika_2.htm Tõstejõud]</ref>