Eesti Noorsooteater: erinevus redaktsioonide vahel

EestiENSV Riiklik Nukuteater loodiasutati 1. jaanuarul 1952 Eesti NSV Kunstide Valitsuse käskkirjaga nr 449 1. jaanuaril 1952. Teatri esialgse tuumiku moodustas noorsooteatri[[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater|Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri]] ja hiljem ka draamateatri[[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] juurde loodud nukutrupp. 1952.Teatri aastaesimene etendus mängiti 2. jaanuarijaanuarl hommikul1952. mängitiaasta esimenehommikul. etendus,Selleks oli Samuil Maršaki “Tare-tareke”. Iseseisva nukuteatri esimene uuslavastus oli [[Sergei Mihhalkov|Sergei Mihhalkovi]] nukunäidend ”Ninatark jänku”, mida mängiti esimest korda 23. märtsil 1952.

Juba algusest peale vaevas riiklikku nukuteatritteatrit ruumiprobleem, mis kestis ligi neli aastakümmet. Algusaastatel elas teater ratastel, andes pidevalt etendusi üle kogu Eesti. Teatrisaali küsimus lahendati 1954. aasta kevadsuvel, kui teatrile eraldati ruumid Lai tn 1 hoones, millest suurem osa jäi endiselt [[ALMAVÜ]] (Armee Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik ÜhingÜhingu) valdusesse. EsimeneTerve etendusLai nukuteatritn praeguses1 hooneshoone olisai Ennteater Toonaenda “Punamütsike”käsutusse 30alles 1990. jaanuaril 1955aastal. TerveEsimene etendus Lai tn 1 hoonehoones saioli nukuteater[[Enn endaToona]] käsutusse“Punamütsike” alles 199030. aastaljaanuaril 1955.

Teatri esimene peanäitejuht kuni 1981. aastani oli [[Ferdinand Veike]]. 1962. aastal esietendus [[Uno Leies|Uno Leiese]] “Buratino lendab kuule”. Ferdinand Veike nukust Buratinost sai aastakümneteks nukuteatri sümbolkuju. Loodi õppestuudio, 1966. aastal lõpetas esimene lend, nende hulgas [[Maie Toompere|Maie]] ja [[Hendrik Toompere]].

1963. aastal tuli teatrisse tööle [[Peterburi Riiklik Teatriakadeemia|Leningradi Teatriinstituudi]] nukunäitlejana lõpetanud [[Rein Agur]]. 1960. aastate lõpus kujunes temast paralleelselt Eesti teatriuuendusega ka nukuteatri põhjalik uuendaja. Veike traditsiooniliste sirmilavastustega samal ajal tekkis lavastaja Aguri ümber tuumik uuendusmeelsetest noortest, kes leidsid enda jaoks avatud mängulaadi. Nukuteatris algas uus ajajärk. Nuku kõrval ilmus lavale ka näitleja, hakati kasutama osalist ja täielikku avatud mängu, nn täna-mängime-printsiipi jne. 1981.Rein aastastAgurist sai teatri1981. aastal teatri peanäitejuhiks Rein Agurpeanäitejuht. Pidevalt katsetava teatri repertuaari ilmusid ShakespeariShakespeare'i, Tuglase ja Eesti rahvaluule töötlused, lavastusi hakati mängima ka täiskasvanutele.

1993. aastal nukuteatri kunstilise juhina alustanud [[Eero Spriit]] püüdis teatris ühendada draama- ja nukuteatri elementi. 1999. aasta tõi teatrisse [[Evald Hermaküla]], kes jätkas valitud teed ja tahtis nukuteatrisse luua paralleelselt draama- ja nukutrupi ning lükataalustada käimaTallinna nukunäitlejateRiikliku koolitamise EMAKonservatooriumi kõrgemas lavakunstikoolis nukunäitlejate koolitamist.

2000. aastal asusid nukuteatrit juhtima [[Andres Dvinjaninov]] ja direktor [[Meelis Pai]]. Eesmärgiks seati kvaliteetne laste- ja noorteteater, mis hõlmaks nii nuku- kui ka draamalavastusi. Uuenes loominguline ja administratiivne kollektiiv, avati renoveeritud teatrimaja.

Uuenenud ja pea 1400 ruutmeetrit lisapinda saanud nukuteatrikompleks avati 13. novembril 2016.<ref>http://nuku.ee/et/uudis/nuku-teatrikompleks-vanalinnas-avatakse-p%C3%BChap%C3%A4eval</ref>. Uue kompleksi süda asub juurdeehitises, kus on Ferdinandi saal – klassikaline teatrisaal 422 kohaga. Juurdeehitis ühendas muuseumimaja (Nunne 8) ja teatrimaja (Lai 1), tõi juurde tööruume kollektiivile ning publikuala ja muuseumiruume külastajatele.

Teater on [[Rahvusvaheline Nukuteatrite Liit|Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu [[UNIMA]] ning [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus|Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskuse [[NEECPA]] asutajaliige.