Kalevipoeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendus |
Täiendamine |
||
195. rida:
oli sõitnud tühja teed kui otsis taeva tagaseina ning et ei ole suurel ilmal otsa. Reisist saadud kogemust ja tarkust tuleb aga kõigist ülemaks tunnistada. Kui "Lennuk" jõudis [[Lindanisa]] lahe peale, paistsid meestele kõrged tornid, mille Olevipoeg oli kaldale kasvatanud.
==== XVII lugu: Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tants. ====
{{Pooleli}}▼
Eesti radadel kestis rahupõlv seitse talve ja suve. Olevipoeg oli Kalevi kalmukünka juurde linna kindlaks kantsiks ehitanud ning sellele pandi nimeks
Lindanisa. Teise linna oli Alevipoeg [[Harjumaa]]le ning kolmanda linna Sulevipoeg [[Alutaguse kihelkond|Alutaha]] asutanud. Kuid peale õnneaega saabusid Viru randa võõrad sõdalased ning käskjalad tõid kuningale sellest teateid. Kalevipoeg sõitis ise ratsul koos sõdalastega Viru väljadele, kus seisis vaenuvägi, kes oli külasid laastanud. Kihutanud vaenlaste keskele, lasi ta mõõgal möllata ning puistas vastaliste päid kui lehti lepikus. Assamalla väljale jäi kümme tuhat surnukeha ning ükski vaenumees poleks pääsenud, kui kange mehe hobu ei oleks kihutades salaauku kukkunud ja hinge heitnud. Kalevipoeg kutsus sõjamehed vaenuväljalt tagasi sõjasaaki jagama ning koju võidusõnumeid viima, et kui mehed seisavad taplemiskohal kui raudsein, ei ole
[[Fail:Hando Mugasto. Illustreeritud kavandid "Kalevipojale", Kahekümnes lugu. Tartmus, 1934 - 1935.tif|pisi|Hando Mugasto kavandid "Kalevipojale". Kahekümnes lugu. Tartu Kunstimuuseum]]▼
uut sõda karta.
Koduteel jõudis Kalevite kange poeg koos kolme sõbraga laande, kus nad varem ei olnud käinud. Märganud suitsu tõusmas, jõudsid nad koopani, mille suul istus vanamoor tulel oleva paja juures. Alevipoeg, saanud teada, et eit keedab kapsaid endale ja poegadele, palus luba tulijate jagu kapsaid leemepatta juurde lisada, sest teelt tulles on nälg näpistamas. Ta lubas ise tuld valvata kuni toit valmib, kuid vanamoor hoiatas kutsumata võõraste eest, kes soovivad keedust maitsta ning võivad paja tühjaks süüa. Mehed lubasid valvsad olla ja heitsid puhkama, jättes Alevipoja lõket kohendama. Murupinnast astus välja kitsehabemega kolme vaksa kõrgune [[härjapõlvlane|härjapõlvlase]] poeg, [[kuldkelluke]] kaelas. Mehike palus leememärga maitsta, mille peale Alevipoeg arvas, et kõhetu küsija võib paja põhja ära uppuda. Härjapõlvlane kargas paja serva peale, rüüpas selle tühjaks, kerkis kuuse kõrguseks ning kadus kui sinine suits. Alevipoeg kandis vett katlasse, pani uued kapsapead paja täiteks ning äratas Olevipoja tulevalvuriks. Uuesti saabus argsel sammul kolme vaksa kõrgune härjapõlvlane ja palus luba kapsakeedust maitsta. Olevipoeg pilkas, et mehike murrab kaela, kui üle kulbi serva kukub. See aga kargas paja servale, limpsas keeduse, paisus kuuse kõrguseks ja kadus. Nüüd täitis Olevipoeg katla, äratas Sulevipoja ja puges ise magama. Härjapõlvlane saabus taas ning kõik kordus kui varemgi. Sulevipoeg täitis veelkord katla ja kutsus Kalevipoja leeme keetmist valvama. Taaskord oli kuldkellukesega väike mehike kohal ning soovis palvekeelil keedust katsuda. Kalevipoeg oli nõus, aga küsis kellukest oma kätte pandiks niikauaks kuni tulija kõhtu täidab, sest vanaeit ja kaaslased võivad helina peale üles ärgata. Härjapõlvlase poeg andiski kellukese vägimehele, too aga lõi sõrmega lopsu mehikesele otsaette, mille peale vennike mürinaga maapinda kadus, sinine suits järel. Vanaeit ärkas koos meestega, tuli asja kaema ning tundis ära kellukese, mehe rammu kasvatava Sarvik-taadi salariista. Nüüd teatas vanamoor, et ta oli noorena kerge tantsujalaga ja ei murra kaela tänagi kui kõpsti kargab. Seepeale hüppas ta kuristikku, sinine suits järel.
▲{{Pooleli}}
▲[[Fail:Hando Mugasto. Illustreeritud kavandid "Kalevipojale", Kahekümnes lugu. Tartmus, 1934 - 1935.tif|pisi|Hando Mugasto kavandid "Kalevipojale". Kahekümnes lugu. Tartu
==Väljaanded==
| |||