Katoliku kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
40. rida:
Katoliiklastel ja [[õigeusk]]likel on seitse [[sakrament]]i: [[ristimine|ristimise]],<ref>Märkus. Ristimine on seitsmest sakramendist ainus, mida eluohtlikus olukorras võib erandina toimetada ilma preestripühitsuseta inimene. Kuid ka siis peavad täidetud olema teatud tingimused: ristija peab ise olema usklik ristitud inimene ning ristimisel tuleb kasutada selle sakramendi toimetamiseks määratud palvevormelit ja vett.</ref> [[konfirmatsioon]]i, [[armulaua sakrament|armulaua]], [[abielu sakrament|abielu]], [[vaimulikuseisuse sakrament|vaimulikuseisuse]], [[meeleparanduse sakrament|meeleparanduse]] ja [[haigete salvimise sakrament]]. Iga sakrament kannab nähtamatut jumalaarmu, mida nähtavalt väljendavad märk, žestid ja ettemääratud sõnad.
 
Oma [[pühitsemine|pühitsemis]][[võim]]u (vt [[sakrament]]ide pühitsemine ja jagamine) annab Katolikukatoliku Kirikkirik [[Vaimulikuseisuse sakrament|vaimulikuametisse pühitsemise sakramendi]] kaudu edasi [[preester|preestri]]seisuse liikmeile, kes on [[inimene|inimese]] ja [[Jumal]]a vahendajad. Ladina riituses on vaimulikule normiks [[tsölibaat]].
 
[[Kirik (institutsioon)|Kiriku]] [[haldus]]liku jaotuse põhiüksus on [[kogudus]]test koosnev [[diötsees]] ehk piiskopkond, mida haldab piiskop.