Töötlev tööstus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eesti töötleva tööstuse ettevõtete poolt toodetav koondmüügitulu on Euroopa Liidu riikide võrdluses üks väiksemaid.''' Arvestades ka Euroopa Liidu riikide pindala ja rahvaarvu, siis see on ka igati mõistetav. Eesti töötleva töötuse sektor oli 2018. a suurem (sektori koondmüügitulu alusel) vaid [[Malta]], [[Küpros|Küprose]] ja Läti vastavatest sektoritest. Meiega võrreldava suurusega on Luksemburgi töötlev tööstus, kus on aga Eestist vähem ettevõtteid ja sektoris hõivatuid. Läti töötleva tööstuse ettevõtetel on Eestist väiksem müügitulu, kuid neil tegutseb töötleva tööstuse valdkonnas enam ettevõteid ja hõivatuid, mis näitab, et Läti vastava sektori ettevõtete tootlikkus on madalam kui Eestis.<ref name=":1" />

 

{| class="wikitable sortable"

!Riik

!Mikroettevõtete osakaal 2018

|}

'''Võrreldes Euroopa Liidu riikide töötleva tööstuse ettevõtetega on Eestis keskmisest vähem [[Mikroettevõtja|mikroettevõtteid]]''' (ettevõteid, kus on [[töötaja]]<nowiki/>id alla kümne). Kõige väiksem on mikroettevõtete osakaal [[Luksemburg|Luksemburgis]] ja kõige suurem [[Slovakkia|Slovakkias]].<ref name=":1">Algandmed Eurostati andmebaasist (2018.a kohta). EL näitaja ei sisalda Iirimaa, Kreeka ja Suurbritannia näitajat, kuna neil riikidel puudusid 2018. a näitajad.</ref>

 

Üle 250 töötajaga ettevõtted moodustavad Eestis 0,8% kõigist töötleva tööstuse ettevõtetest, mis jääb samasse suurusjärku Euroopa Liidu riikide keskmise näitajaga, mis on 0,9%.<ref name=":1" />

'''Kui kõik töötleva tööstuse ettevõtetes töötavad inimesed jagada ettevõtete arvuga, siis töötab Eestis keskmiselt ühes töötleva tööstuse ettevõttes 15 töötajat (EL keskmine on 16 töötajat).''' <ref name=":1" />

 

{| class="wikitable sortable"

!Riik

!Müügitulu töötaja kohta 2018

Eesti töötleva tööstuse ettevõtted toodavad müügitulu töötaja kohta 47% vähem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2018). Euroopa Liidus on kõige suurem müügitulu töötaja kohta [[Belgia]] ettevõtetel ja kõige väiksem [[Bulgaaria]] ettevõtetel. Siit nähtub, et üldiselt on suutnud teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtted oma tootlikust efektiivsemalt suurendada<ref name=":1" />

 

{| class="wikitable sortable"

!Riik

!Lisandväärtus töötaja kohta 2018

Eesti töötleva tööstuse ettevõtete poolt toodetud lisandväärtus töötaja kohta on 45% väiksem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2018). Euroopa Liidus on kõige suurem lisandväärtus töötaja kohta [[Taani]] ettevõtetel ja kõige väiksem [[Bulgaaria]] ettevõtetel. <ref name=":1" />

 

{| class="wikitable sortable"

!Riik

!Personalikulud töötaja kohta 2018

Euroopa Liidu kõrgeimad personalikulud töötaja kohta on töötlevas tööstuses Taanis ja madalaimad Bulgaarias. <ref name=":1" />. Siit nähtub, et Eestis on sektori personalikulud ühtlustumas Euroopa Liidu vastava sektori personalikulude osakaaluga.

 

{| class="wikitable sortable"

!Riik

!Personalikulude osakaal kogukuludes 2018

Eesti töötleva tööstuse ettevõtetel tuleb oma kuludest suurem osakaal kui Euroopa Liidus vastava sektori ettevõtetel keskmiselt tasuda tööjõukuludeks (2018). Tööjõukulud moodustavad Euroopa Liidus kõige väiksema osa ettevõtte kogukuludest [[Hollandi Vabariik|Hollandis]] ja kõige suurema osa [[Saksamaa|Saksamaal]].<ref name=":1" /> See näitab, et Eestis on tööjõukulude osakaal kogukuludes suurenenud Euroopa Liidu keskmisest kiiremini.

 

{| class="wikitable sortable"

!Riik

!Investeeringud töötaja kohta 2018. aastal