Vanemuine (selts): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Vanemuise Selts''' on ühendus, mis tegeles algselt peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, millele hiljem lisandus ka näitemäng.
{{lisapildid}}
'''Vanemuise Selts''' on ühendus, mis tegeles algselt peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, millele hiljem lisandus ka näitemäng. Selts asutati [[Johann Voldemar Jannsen]]i eestvedamisel [[1865]]. aasta [[jaanipäev]]al ([[ukj]] [[6. juuli]]l).<ref>[http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s624054&con=0&bdragx=3&bdragy=51&edragx=96&edragy=218 Meestelauloselts "Wanemuine", Eesti Postimees, nr.48, 1. detsember 1865]</ref>
 
Üks esimesi etendusi Vanemuise seltsis oli 1868. aastal [[Reinhold Sachker]]i "[[Teomees ja karjapoiss]]".
[[Pilt:Jaani 20 1.JPG|pisi|Jaani 20 ja [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] nurgahoone, Vanemuise Seltsi maja 19. sajandil<ref name="KRR_6923">{{kultuurimälestis|6923|Elamu Tartus Jaani 20, 16-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref>]]
'''Vanemuise Selts''' on ühendus, mis tegeles algselt peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, millele hiljem lisandus ka näitemäng. Selts asutati [[Johann Voldemar Jannsen]]i eestvedamisel [[1865]]. aasta [[jaanipäev]]al ([[ukj]] [[6. juuli]]l).<ref>[http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s624054&con=0&bdragx=3&bdragy=51&edragx=96&edragy=218 Meestelauloselts "Wanemuine", Eesti Postimees, nr.48, 1. detsember 1865]</ref>
[[Pilt:Johann Voldemar Jannsen.jpg|pisi|left|Johann Voldemar Jannsen]]
Üks esimesi etendusi Vanemuise seltsis oli 1868. aastal [[Reinhold Sachker]]i "[[Teomees ja karjapoiss]]".
[[Pilt:Laulupeomuuseum.JPG|pisi|[[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänav]] 14, kus asub [[Laulupeomuuseum]]]]
1869. aastal [[Esimene eesti üldlaulupidu]] sai teoks Vanemuise seltsi asutaja ja koorijuhi J.V. Jannseni eestvõttel ning Vanemuise Seltsi korraldamisel. 1869. aastal asus lauluselts Vanemuine rentnikuna hoones [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänav]] 14, kuid peatselt osteti maja päriseks ning tegutses hoones kuni 1903. aasta tulekahjuni, mis hävitas suure osa hoone puidust juurdeehitustest. Maja oli kooskäimiskohana peibutav: seltsi majas oli avar saal, maja ümbritses kaunis aed. Pärast põlengut Vanemuise Selts enam maja üles ei ehitanud, vaid ostis uue platsi praeguse Vanemuise teatri asupaigal<ref name="KRR_7074">{{kultuurimälestis|7074|EElamu (hilisem teatrihoone) Tartus Jaama 14, 1847.a.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref>.
[[Fail:Vanemuine, c 1910.jpg|pisi|left|Vanemuise teatrimaja umbes 1910. aastal]]
1870. aasta 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette [[Lydia Koidula]] näidend “[[Saaremaa onupoeg]]” ja seda päeva loetakse [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. 1870. aastal jõudis lavale ka Koidula “Maret ja Miina ehk Kosjakased” ning 1871 “[[Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola]]”.
 
1903. aasta tulekahjus põles suure osa hoone puidust juurdeehitustest, uue ja ilusa teatrimaja arhitekt oli soomlane [[Armas Lindgren]], kelle projekti järgi Vanemuise selts oma uue maja [[Aia tänav (Tartu)|Aia tänav]]ale (praegune [[Vanemuise tänav]]) ehitada laskis. Maja ehituse jaoks korjati väga palju annetusi
{{vaata|Vanemuine (teater)}}
 
1908. aastal loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks [[Samuel Lindpere]], [[Juhan Aavik]] ja [[Juhan Simm]]. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias.
 
16. aprillil 1934. aastal määras Tartu 2. jaoskonna kohtupristav oksjonile sama aasta 31. maiks Vanemuise seltsi teatrimaja Aia tänaval ja sinna juurde kuuluvad kõrvalhooned, millisel kinnisvaral lasus hüpoteegivõlgu 2000 rubla ja 90 000 krooni. Teatrimaja määrati oksjonile hüpoteegipanga kasuks 11 528,85 krooni pantlehe laenu, tähtajaliste laenude ja maksude sissenõudmiseks. Pakkujail tuli maksta tagatist 8500 krooni<ref>"Vanemuise" teatrimaja oksjonile. [[Vaba Maa]], 17. aprill 1934, nr. 88, lk. 1.</ref>.
 
9. rida ⟶ 19. rida:
 
1944. aastal pidi selts oma tegevuse lõpetama. Vanemuise Seltsi tegevus taastati 28. oktoobril 1994. Aastatel 1944 - 1994 kandis seltsi tegevuse järjepidevust [[Vanemuise Seltsi segakoor]].<ref>[http://www.vanemuiseselts.ee/selts/index.php?id=1 Vanemuise Seltsi tegevuse eesmärk ja arengukava]</ref>
 
Vanemuise Seltsi tegevus taastati 28. oktoobril 1994. aastal. Seltsi tegevuse taastamise järel tegutses selts Vanemuise teatrimajas, [[Pepleri tänav]] 27 ja Jaama tänav 14 ruumides. 2012. aastast asub selts jälle aadressil Pepleri tänav 27.
 
Vanemuise Seltsi eesmärgiks on eesti [[rahvuskultuur|rahvusliku kultuuri]] ja [[vaimsus]]e edendamine. Selts korraldab kirjandus-, kunsti-, teatri- ja muusikaüritusi, loenguid ja ettekandekoosolekuid. Igal aastal tähistatakse koostöös [[Eesti Keele Kaitse Ühing]]u, [[Eesti Kultuuriseltside Ühendus]]e ja [[Emakeele Selts]]iga [[emakeelepäev]]a.<ref>[http://www.vanemuiseselts.ee/selts/index.php?id=6 Vanemuise Selts. Koostööpartnerid ja korraldatud üritusi]</ref> Selts on kirjastanud ja välja andnud raamatuid ja muid trükiseid.<ref>[http://www.vanemuiseselts.ee/selts/index.php?id=5 Vanemuise Seltsi kirjastuse väljaanded]</ref>