Mart Saar: erinevus redaktsioonide vahel

Mart Saar on kõige rohkem klaverile kirjutanud helilooja eesti muusikaajaloos. Tema klaveriloomingu moodustavad enamjaolt lühivormid: prelüüdid, ''improvisata''{{'}}d, tantsud. Tema algusaastate teosed on tõsised, sageli isegi raskemeelsed, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Esimesed prelüüdid kirjutas ta sajandivahetuse paiku [[Aleksandr Skrjabin|Skrjabini]] eeskujul. Rahvamuusikat kasutas Saar klaverimuusikas esmakordselt kogumikus "19 rahvaviisi klaverile" (1913), mis on ka esimene rahvaviisiaineline klaveritsükkel eesti muusikaajaloos. Sel ajal oli Saare klaverilooming mõjutatud peamiselt veel Lääne-Euroopa moodsatest heliloojatest, nagu Skrjabin ja Grieg; atonaalsuse piiril olevat "Skizzet" (1911) on peetud isegi kogu Euroopa mõistes radikaalseks. Stiililiselt oli tema teostes omast hilisromantismile, impressionismile ja ekspressionismile. 1913. aastast hakkas Saare klaverimuusika arenema eri suundadesse. Ühelt poolt jäi talle omaseks traagiline alatoon ("Eleegia" a-moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine ([[bagatell]]id, mõned [[prelüüd]]id). Alates 1920. aastate teisest poolest on Mart Saare klaveriteostele omane peamiselt rahvuslikkus. Alates 1940. aastatest loobus Mart Saar pea täielikult klaverimuusika kirjutamisest.<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 16–17</ref><ref>Mart Saar (1882–1963) Klaveriteosed (CD-plaadi ümbris)</ref><ref name="Kapiyhing" />

{{viited|1=2|allikad=