Laenamine: erinevus redaktsioonide vahel

Laenamine ei ole tasuta, laenamise tasuks on [[intress]]. Laenu mitte õigeaegsel tagastamisel võib laenuvõtjale rakenduda [[Leping|lepingus]] sätestatud korras ka [[viivis]]<ref name=":1" /><ref name=":2" />.

[[Raha]] laenamise juured ulatuvad tsivilisatsiooni tekke algusaegadesse. Algeline [[raha]] laenamine sai alguse ligikaudu 3000 eKr [[Mesopotaamia|Mesopotaamiast]]st, kus vormistati kirjalike [[Laenuleping|laenulepinguid]], mis sisaldasid [[Intress|intressi]] laadset süsteemi<ref name="7kyEJ" />.

Tänapäevane [[Pangandus|pangandus]] ja laenamine said alguse [[Rooma riik|Vana-Roomast]], kus jõukad eraisikud hakkasid tegelema "[[Pangandus|pangandusegapangandus]]ega" ning laenasid samal ajal ka [[raha]] välja. Neil olid [[Püsiklient|püsikliendid]], kellele anti madala [[Intress|intressiga]] nn lõikuspäeva [[Laen|laenulaen]]u<ref name=":0" />.

[[Keskaeg|Keskajal]] olid enamasti laenuandjateks [[juudid]], kuna [[Kristlane|kristlastel]] oli keelatud laenatavalt rahalt intressi koguda. Juutidest said rahalaenamise eksperdid peamiselt tänu kristlaste juhtide otsusele, mille kohaselt juudid võisid intressi korjata mittejuutidele antavatelt laenudelt<ref name=":0" />.

Tänapäeval on raha laenajateks peamiselt peavoolu suured [[Pank|pangad]], [[Krediitkaart|krediitkaardi]] ettevõtted ning spetsialiseerunud [[Hüpoteeklaen|hüpoteeklaenuandjadhüpoteeklaen]]uandjad. [[Rahaturg]] on tänapäeval arenenud piisavalt, et pakkuda neile kõigile võimalust püsida laenamise peavoolus pinnal<ref name=":0" />.

[[Laenuleping]]uLaenulepingu alusel võtab laenuandja endale kohustuseks anda laenusaajale rahasumma või asendatav asi ning [[laen]]ulaenu saaja kohustub tagastama sama rahasumma või sama liiki asja samas koguses ja kvaliteediga.

Laenu[[intress]]Laenuintress lisandub majandus- või kutsetegevuseks antud [[laen]]ulelaenule. Muu [[laenuleping]]ulaenulepingu korral tuleb [[intress]]iintressi maksta vaid juhul, kui see on eelnevalt kokkulepitud. [[Intress]]iIntressi arvestatakse ning tuleb maksta iga kalendriaasta lõpus ning juhul, kui laenu makse tuleb sooritada enne kalendriaasta lõppu, siis tuleb [[intress]] tasuda koos laenumaksega.

Kui [[laen]]ulaenu tagastamise tähtaega ei ole eelnevalt kokku lepitud, on laenuandjal õigus nõuda laenu tagastamist pärast [[laenuleping]]ulaenulepingu ülesütlemist. [[Laenuleping]]uLaenulepingu mõlemad osapooled võivad tähtajatu [[leping]]ulepingu üles öelda, teatades sellest vähemalt kaks kuud ette. [[Intress]]itaIntressita [[laenuleping]]ulaenulepingu puhul on laenusaajal õigus laen tagastada ette teatamata<ref name=":1" />.

Laenuandjal on õigus [[laenuleping]] üles öelda ning nõuda laenu kohest tagastamist, kui<ref name=":1" />:

* Laenusaaja ei maksa talle kohustatud [[intress]]iintressi

Laenuandjal on õigus laenuleping katkestada enne laenu üleandmist ning keelduda selle üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on vahepeal halvenenud sellisel määral, et laenu tagastamine on ohustatud, või kui laenusaaja on esitanud valeandmeid eesmärgiga saada laenu. Lisaks kuulub see õigus laenu andjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne laenulepingu sõlmimist, aga laenuandjale sai see teatavaks pärast laenulepingu sõlmimist. Fikseerimata [[intress]]imääragaintressimääraga laenulepingu puhul on laenusaajal õigus see üles öelda igal ajal, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette<ref name=":1" />.

* [[Hüpoteek]] [[tagatis]]ega [[laenuleping]]udlaenulepingud ehk kui [[laenuleping]]ulaenulepingu [[tagatis]]ekstagatiseks on kinnisvara

* SMS- ja muud [[kiirlaen]]ud, mida on võimalik taotleda [[tagatis]]etatagatiseta

Laenuandja on kohustatud enne [[laenuleping]]ulaenulepingu sõlmimist andma laenusaajale tarbijakrediidi teabelehe, mille eesmärgiks on tutvustada vastutustundliku laenamise põhimõtet ja suurendada laenuandja hoolsuskohustust. Teabeleht peab olema kirjalikus vormis, et tagada vajadusel tõestusmaterjal ning seal peab olema välja toodud<ref name=":3" />:

[[Laen]]ud jagunevad peamiselt selle järgi, kellele neid antakse, kas tegemist on laenusaaja puhul on tegemist füüsilise- või juriidilise isikuga ning kas tegemist on tagatisega või tagatiseta [[laen]]ugalaenuga.

* [[eluasemelaen]] – [[Füüsiline isik|füüsilisele isikule]] antav [[Tagatis|tagatisega]] (enamasti ostetav objekt) [[laen]] kodu soetamiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks

* [[ettevõttelaen]] – [[Juriidiline isik|juriidilisele isikule]] antav [[Tagatis|tagatisega]] [[laen]], mille eesmärgiks on aidata [[Ettevõte|ettevõttel]] teha suuremaid [[Investeering|investeeringuidinvesteering]]uid

* [[hüpoteeklaen]] – laen [[laenkinnisvara]] [[Hüpoteek|kinnisvara tagatiseltagatis]]el nii [[Füüsiline isik|füüsilisele]] kui ka [[Juriidiline isik|juriidilisele isikule]]

* [[autolaen]] – [[laen]] auto soetamiseks või auto omamisega seotud väljaminekute katmiseks

* [[liising]] – [[laen]], mille korral jääb liisitav objekt kuni [[Laen|laenu]] tagasimaksmiseni laenaja omandusse ning [[Laen|laenu]] [[Tagatis|tagatiseks]]

* [[Õppelaen|riiklik õppelaen]] – [[laen]] hariduse omandamisega seotud kulude katteks. [[Õppelaen|Õppelaenu]] on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel kord õppeaasta jooksul. 2016/2017. aastal on [[Eesti|Eestis]]s kehtestatud [[Õppelaen|õppelaenu]] ülemmääraks 1920 eurot.

* [[tarbimislaen]] – mitmesugused [[Laen|väikelaenudväikelaen]]ud, [[Järelmaks|järelmaksudjärelmaks]]ud ja [[Krediit|arvelduskrediit]], mille eesmärgiks on suurendada tarbimisvõimekust. Enamasti kõrgema [[Intress|intressiga]] kui teised [[Laen|laenud]]

* [[kiirlaen]] – [[laenutoode]], mida iseloomustab peamiselt väike laenusumma ning lühike laenuperiood, sellest tulenevalt on ka [[Intress|intressid]] üsna kõrged

[[Laen|Laenu]]<nowiki/>võtmineLaenuvõtmine on [[tarbijatarbijakäitumine]]<nowiki/>käitumine, mille abil teadlikud [[Tarbija|tarbijadtarbija]]d saavad soodsate tingimuste esinemisel oma elukvaliteeti parandada. Leidub olukordi, kus [[Tarbija|tarbijad]] hindavad oma [[Maksevõime|maksevõimekustmaksevõime]]kust üle, [[laenukoormus]] kujuneb liiga koormavaks ning kujuneb risk ülelaenamiseks ja satutakse [[Makseraskus|makseraskustessemakseraskus]]tesse. Vältimaks ülelaenamist ning sellega seotud võimalikke negatiivseid mõjusi, on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] tasandil asutud rõhutama vajadust [[Krediit|krediidi]] väljastamisel [[Vastutustundlik laenamine|vastutustundliku laenamise]] põhimõtteid (ingl responsible lending, sks verantwortungsvolle Kreditvergabe)<ref name=":4" />.

[[Intress]]i puhul on tegemist tasuga, mida tuleb [[võlgnik]]ul maksta [[võlausaldaja]]le laenatud [[rahasumma]] kasutamise eest<ref name=":1" />.

[[Viivis]] ehk viivitusintress on võlausaldaja jaoks ette nähtus [[õiguskaitsevahend]] olukorras, kus võlgnik viivitab oma [[Finantskohustus|finantskohustustefinantskohustus]]te täitmisega võlausaldaja ees. Reeglina on võlausaldajal õigus maksmisega viivitamise korral nõuda lisaks põhivõlale ka [[Viivis|viivise]] tasumist olenemata, kas tegemist on [[Füüsiline isik|füüsilise]] või [[Juriidiline isik|juriidilise isikuga]]. [[Viivis|Viivise]] nõudmine ei ole lubatud [[Intress|intresside]] tasumise viivitamise korral<ref name=":1" /><ref name=":2" />.