Klaus Kursell: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P →top: Unicodifying |
||
5. rida:
Kursell juhtis [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Rootsi vägesid 1567. aasta alguses talvel edukas Poola vägede vastu peetud [[Lemsalu lahing]]us.
Lemsalu lahingus saadud kaotuse eest kättemaksuna korraldas poolakate sõjaülem [[Nicolaus Talwosz]] (Mikolajus Tolvaiša) suurema väe ja mitme tuhande sakslase ja poolakaga sõjaretke Põhja-Eestisse, kus [[Kasari jõgi|Kasari]] jõe ääres ([[Pajaka mõis]]a maal) [[Ruunavere veski]] juures [[Läänemaa]] piiril kohtusid Rootsi ja Poola vägi. Mõlemal poolel võitlesid ka kohalikud aadlilipkonnad.
Pärast [[1567]]. aasta 3./[[13. veebruar]]
Tema juhtimisel vallutasid rootslased juulis-augustis [[1568]] [[Saaremaa]]l taanlastelt [[Maasilinna linnus]]e ühes selle juurde kuuluvate endiste ordualadega Saaremaa idaosas ja [[Muhu saar]]e.
13. rida:
[[1570]]. aastal toimus maksmata palkade pärast mõisameeste pealik Klaus Kurselli juhitud Rootsi vastane Tallinna linnuse afäär, nn [[Klaus Kurselli mäss]], mille käigus vallutati rootslastelt [[Toompea Väike linnus]] ning [[Tallinn]]a ja [[Eestimaa asehaldur]] vabahärra [[Gabriel Kristiernsson Oxenstierna]] vangistati mässajate poolt, mille järel alustas Kursell läbirääkimisi hertsog [[Magnus]]ega. Pärast Rootsi kapteni [[Nils Dublar]]i (ka [[Nils Dobblare]]) poolt linnuse tagasivõitmist vangistati Kursell.<ref>[[Aegidius Girs]], [[Anders Anton von Stiernman]]: Konung Johan den III: des Chronika, Stockholm 1745, [http://books.google.ee/books?id=2L1BAAAAcAAJ&hl=en&pg=PA11#v=onepage&q&f=false lk. 11–14] ([[rootsi keel]]es</ref>
3. juunil 1570 toodi Kursell [[Tallinna linnus]]es kohtu ette. Süüdistatuna Rootsi riigi reetmises hukati ta koos lähimate abilistega pea mahalöömise läbi.
Talle kuulus [[1558]]. aastast [[Liivimaa]]l isalt päritud [[Sõmerpalu mõis]] koos [[Sõmerpalu vasallilinnus]]ega ja [[1563]]. aastast [[Haeska mõis (Martna)|Haeska mõis]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.
| |||