Maarjamäe suvemõisa loss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[File:Maarjamäe suvemõisa loss, 1874. a*.jpg|pisi|]]
Praeguse lossi ehitas [[1874]] kindraladjutant [[Anatoli Orlov-Davõdov]]. Lossi märkimisväärseim osa on [[gooti stiil]]is [[Portaal (arhitektuur)|portaaliga]] [[torn]].<ref name="EE"/>
[[File:TLA 1465 1 4442 Krahv Orloff-Davõdovi loss Maarjamäel.jpg|pisi|left]]
Maarjamäe suvemõisa peahoone projekti autoriks oli Peterburi arhitekt professor Robert Gödecke (Gödicke), ehitustööde teostajaks on märgitud kohalik arhitekt N. Tamm (Thamm?). Maarjamäe loss on ehitatud keskaegsete stiilide matkimise vaimus, hoone põhjakülje läänenurka on püstitatud massiivsel pseudogooti (hilis-) vormidega 4-korruselisel tornil kasutatud kohalikku paekivi. Aknad, nagu kõik muud detailidki, on eklektilised ja imiteerivad hilisgootikat.
20. sajandi 30ndatel üüris Maarjamäe suvemõisa Johannes Valdt, kes asutas lossi ruumidesse I järgu hotell-restorani „Riviera Palais“.
1937. aastal ostis Eesti vabariik Marienbergi suvemõisa ja asutas sinna [[Õhukaitse]] [[Lennukool]]i. Suvemõisa lossi peahoonesse paigutati Lennukooli [[auditoorium]]id, raamatukogu, köök ja abiruumid, söögisaal, võimla (endine kaminasaal) ja pesuruum, lugemistuba ja [[aspirant]]ide eluruumid ja arhiiv, õppekomisjoni kantselei, raadiojaam, [[meteoroloogia]]jaam. Ümberehituste käigus lammutati lossi esiküljel asunud [[veranda]] ja rõdu ning muudeti oluliselt fassaadide ilmet<ref>{{kultuurimälestis|8521}}</ref>.
Lossis asub veel [[restoran]] ja muuseumipood. 2017-2018 taastati lossi endist suvesaali.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Toomas Jüriado]]|URL=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|Pealkiri=Uudistaja 14.02.2018|Väljaanne=Uudistaja|Väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|Aeg=[[13. veebruar]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217185232/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/}}</ref>▼
[[Eesti NSV]] ajal oli mõisahoone [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee kasutuses]]. Nõukogude armee ajal kasutati suvesaali klubina, kus peeti tantsuõhtuid ja näidati kino. Sõjavöeosade lahkumise järel, jäid lossi ja mõningatesse kõrvalhoonetesse elama sõjaväelaste, enamasti ohvitseride pered. Lossi sisemus ehitati ümber, [[ühisköök]]idega väikesteks korteriteks ja hoones asus ka sõjaväepood, suvesaali kasutati poe laoruumina ning suhkrulaona.
29. aprillil 1975. aastal anti [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusega nr 191 anti [[Maarjamäe suvemõis]]a hooned [[Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum|ENSV Riikliku Ajaloomuuseum]]ile.
▲Lossis asub
== Viited ==
| |||