Jasseroni senjöörilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
9. rida:
==Ajalugu==
[[863]]. aasta paiku võitis Burgundia hertsog Richard, keda abistasid julge mees (''vir strenuus'') nimega Manassès ja teised kohalikud isandad, Burgundia külasid ja linnu põletanud ja hävitanud normanne (viikingeid). Aastal [[912]] elas arvatavasti juba krahviseisusesse tõstetud Manassèse nimeline mees Burgundias koos oma naise Hermingardiga, neil oli vähemalt kolm poega: Wallon, Gisalbert ja Manassès. [[923]] tegi krahv nimega Manassès annetuse Saint-Bénigne kirikule [[Dijon]]is. Samal aastal võitles isand Manassès koos teiste isandatega Ragenoldi juhatatud normannide armee vastu. Siit saab järeldada, et X sajandil kandsid mitmed Burgundia krahvid Manassèsi nime, kuid algse Jasseroni linnuse püstitajateks peetavate Coligny rüütlite põlvnemine neist ei ole päris kindel<ref>l'Histoire de l'illustre maison de Coligny, Jean Du Bouchet, 1662</ref>
X ja XI sajandil, enne linnuseehitust või siis paralleelselt sellega asus esmane Jasseroni feodaalmõis väikesel künkakesel oja ääres hilisemast linnusest ca. 2 km edela suunas, küla lõunaservas<ref>https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Habitat_du_premier_%C3%A2ge_f%C3%A9odal_de_Jasseron#/map/0 Algne Jasseroni feodaali elupaik</ref>, külast algava Jugnoni oja allikate juures<ref>https://www.google.com/maps/place/46%C2%B012'24.4%22N+5%C2%B019'37.9%22E/@46.2067869,5.3260987,271m/data=!3m2!1e3!4b1!4m6!3m5!1s0x0:0x0!7e2!8m2!3d46.2067852!4d5.3271934 Google Maps, Jasseron, algne feodaalmõis</ref>
Linnus asutati X sajandi paiku, ning seda laiendati ja ehitati järgnevatel sajanditel mitmeid kordi ümber. Burgundiat valitses siis hertsog Heinrich I Vanem (Suur, valitsusaeg 956-1002), Frangi hertsogi [[Hugo Vanem]]a ([[Hugues le Grand]], 895-956) poeg ja Prantsusmaad läänefrangi kuningas Lothar (valitsusaeg 954-986). Varemalt, [[942]] a. novembris oli sõjategevus puudutanud ka Lõuna-Burgundiat, kui Hugo Vanem võitluses kuningas [[Louis IV d'Outre-Mer]]i (valitsusaeg 936-954) vastu [[Burgundia hertsog]]ilt Hugo Mustalt ([[Hugues le Noir]], valitsusaeg 923-952) selle hõivas. Arvatakse, et esimese ehitisena pärinebki X sajandist hobuserauakujuline elu- ja valdustorn - ''donjon'', mida hiljem kasutati ka vanglana<ref>http://www.richesheures.net/epoque-6-15/chateau/01jasseron-historique.htm Editions des Riches Heures, Château de Jasseron, Xe, XIIIe siècle</ref>.
[[File:Blason de Coligny.svg|130px|pisi|De Coligny aadlisuguvõsa vapp]]
[[974]]. aastal kinkis Coligny lord Manassès Marbozi ja Trefforti kirikud Gigny kloostrile. Selles Coligny lossis väljaantud hartas tunnistab krahv Manassès end Burgundia kuninga [[Conrad III Burgundia]] (937-993, Conrad III Rahumeelse) vasallina. Ürik on pitseeritud Manassèsi, tema naise Gerberge ja tema kolme poja: Manassèsi, Wallace'i ja Richeri pitseriga. Selles aktis tähistatakse Juura mäestiku nõlvad, mis ulatuvad Colignyst Pont-d'Ainini, ''Reversus mons''i nime all, millest tuleneb ka tänaseni säilinud Revermonti nimi. (Ülem-Burgundia kuningriik kuulus Kapetingide Prantsusmaa alla, Burgundia hertsogkond aga Püha Saksa-Rooma riiki.) Richer pidi saama vaimulikuks<ref>https://books.google.fr/books?id=OE0PAAAAQAAJ&pg=PA35&dq=%22Vers+l%27an+863,+Richard,+duc+de+Bourgogne,+aid%C3%A9+d%27un+nomm%C3%A9+Manass%C3%A8s%22&hl=fr&sa=X&ved=0ahUKEwjGioWl__LSAhVGzWMKHdukB2IQ6AEIGjAA#v=onepage&q=%22Vers%20l'an%20863%2C%20Richard%2C%20duc%20de%20Bourgogne%2C%20aid%C3%A9%20d'un%20nomm%C3%A9%20Manass%C3%A8s%22&f=false Recherches historiques sur le département de l'Ain, Antoine Charles Nicolas de Lateyssonnière, II köide, Bourg 1840, Artikkel VI, Lausanne raamatokogu, lk. 34-36</ref>.
[[980]]-[[990]]. aastatel
Linnuse mungad hooldasid ja hoidsid seda vara sajandeid, kuni XIII sajandi alguseni. XII sajandi algul nimetati Saint-Oyend-de-Joux'i klooster edukalt majandanud XII abti Claude auks ümber Saint-Claude kloostriks.
20. rida ⟶ 24. rida:
[[1188]] abiellus Humbert II de Thoire Cerdoni ja Espierresi käskijanna Alix de Colignyga, kes sai kaasavaraks oma isa Humbert II de Coligny päranduse. Sellega läksid Thoire-Villars perekonna, kes ise pärinesid lõuna pool asuvast Bugey maakonnast, valdusesse mitmed regioonid, sealhulgas ka Revermonti maakond<ref>https://books.google.fr/books?id=2ihmzDdYVSAC&pg=PA22#v=onepage&q&f=false Défendre la Bresse et le Bugey - Les châteaux savoyards dans la guerre contre le Dauphiné (1282 - 1355), Alain Kersuzan, collection Histoire et Archéologie médiévales n°14, Lyoni ülikooli väljaanne, Lyon 2005, lk. 22, ISBN 272970762X</ref>.
[[File:Map of kingdom of Arles.jpg|thumb|Burgundia hertsogkond XII-XIII sajandil Püha Saksa-Rooma riigi koosseisus]]
Umbkaudu [[1212]] läänistas Saint-Claude kloostri abt [[Bernard III de Thoire]] Jasseroni oma sugulasele (vennapojale), [[Thoire-Villars]]i lordile Étienne II (Étienne V de Thoire)<ref>http://www.richesheures.net/epoque-6-15/chateau/01jasseron-historique.htm Editions des Riches Heures, Château de Jasseron, Xe, XIIIe siècle</ref>, kes küll valdas linnust ilmselt vaid mõned aastad<ref>https://catalogue.bnf.fr/ark:/12148/cb30556006s.public Topographie historique du département de l'Ain, Marie-Claude Guigue, Bourg-en-Bresse 1873, Gromier Ainé, lk. 188</ref>.
| |||