Jasseroni senjöörilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[File:Blason ville fr Jasseron (Ain).svg|130px|pisi|Jasseroni valla linnusetorniga vapp, seda poolitav piiskopisau näitab kunagist linnuse kaksikkuuluvust]]
[[File:Château jasseron2.jpg|thumb|Jasseroni senjöörilinnus. Vaade edelast pealinnuse õuele ja kirdemüüri ehitistele 2013 a.]]▼
'''Jasseroni senjöörilinnus''' asub Kagu-Prantsusmaal, [[Auvergne-Rhône-Alpes|Auvergne-Rhone-Alpi regioonis]], Aini departemangus, Jasseroni vallas [[Juura mäed|Juura mäestiku]] lääneservas, pikliku edela-kirdesuunalise mäe edelaotsal.
▲[[File:Château jasseron2.jpg|thumb|Jasseroni senjöörilinnus. Vaade edelast pealinnuse õuele ja kirdemüüri ehitistele 2013 a.]]
==Asukoht ja paiknemine==
Ajalooliselt on keskajal piirkond kuulunud nii Burgundia kui Savoia feodaalriikide mõjusfääri ja piirialadele. Prantsusmaale läks piirkond ametlikult alles XVII sajandi lõpul. Linnus asetseb kunagises ajaloolises Revermonti maakonnas Jasseroni kirikust 1 km kirdes laugel künkalae serval.
58. rida ⟶ 59. rida:
Linnus koosnes hoburauakujulise valdustorniga väiksemast trapetsi-laadse põhiplaaniga pealinnusest ning sellest edela pool asetseva majandushoonete ja kiriku-pastoraadiga avaramast vabakujulisest eeslinnusest, mis oli tugevdatud kuuetahuliste mitteflankeerivate kaitsetornidega. Linnus oli ehitatud lubjakividest. Valdustorn oli üksikute kitsaste laskepilu-akendega vähemalt viie või kuuekorruseline paksude paekiviseintega linnuse peavahitorn, millel olid puidust talalaed. Linnusetorni ülaosas, selle idaküljel (kirdeküljel) on näha müüritises väikese ärkli või danskeri konsoolkive<ref>https://www.bresse-revermont.fr/randonnees-ain-vtt-revermont-jura-bresse-ain_rando-aintourisme/randonnee-revermont-aintourisme/ranonnees-pr-revermont/?balade-a-jasseron-les-chateaux-s146115 Pays du Revermont: Balade à Jasseron - Les Châteaux</ref>. Tegemist oli algselt nn. "äralõikelinnusega", kus pealinnuse kirdekülg oli ülejäänud mäeharjast ära lõigatud vallikraaviga. Loodes ja kagus pakkus pealinnusele kaitset järsk mäekülg, mis edelas muutus laugeks ja moodustas sinna külge aeglaselt laskuva platoo. Pealinnuse värav (väravatorn) on paigutatud kohalike linnuseuurijate arvamuse järgi loodeküljele, pealinnuse läänenurka. Pealinnuses oli ulatuslikumalt hoonestatud kaitsemüüri kagukülg. Platoole ehitati kloostrivaimulike tarbeks elamu ja kirik majandushoonetega ning ümbritseti see madalama väravaehitise ja ringmüüriga, mis kujunes kogu kompleksile eeslinnuseks. Linnusepeatorn on näha kaugele üle läänepoolse Bresse tasandiku<ref>http://www.richesheures.net/epoque-6-15/chateau/01jasseron-general.htm Editions des Riches Heures, Château de Jasseron, Xe, XIIIe siècle</ref>.
Valdustorni donjoni I korrusele pääses II korruse kaudu ja seda kasutati kas panipaiga või ka vanglana. Sissepääs torni oli II korrusel, selle ukseava kaarvõlv on praeguseni näha. Sellel korrusel on ka üks laskeava vallikraavi suunas. III korrusel on üks aknaava vaatega lossi siseõuele ja nurgakamin. IV korrusel on samuti üks väike aknaava hoovi poole ja mõned seinaniššid, aga samuti kulgeb läbi seina vallikraavi poole veerenn sülitiga, ilmselt siis vihmavee eemalejuhtimiseks. Palgiavad seintes näitavad ka V korruse olemasolu. Sellel tasandil on seinte välisküljel ka kaks konsoolikivi, mis näitab mingi väljaulatuva ehitise olemasolu. Kuna need asuvad vallikraavi kohal, siis võidi seda kasutada nii kaitseärkli kui ka tualetina<ref>http://www.richesheures.net/epoque-6-15/chateau/01jasseron-historique.htm Editions des Riches Heures, Château de Jasseron, Xe, XIIIe siècle</ref>.
Valdustornist loode poole kulges kaitsemüür piki vallikraaviserva ja sellel oli ka puidust kaitserinnatis, mis oli ühenduses peatorni sissepääsuga II korrusel. Müüris oli peatorni kõrval ka väike jalgvärav vallikraavipoolsele küljele<ref>http://www.richesheures.net/epoque-6-15/chateau/01jasseron-galerie.htm#diapo01 Editions des Riches Heures, Château de Jasseron, Xe, XIIIe siècle</ref>. Tornist kagu poole kulgeval müüril on vallikraavi kohal samuti kaks kivikonsooli mingi väljaulatuva konstruktsiooni tarbeks. Pealinnuse kagutiiva väliskaitsemüüril saab välja lugeda kolme korruse olemasolu. Poolkeldrikorruse peal oleval teisel korrusel on näha ühesuurused akenderead, mis annab tunnistust seal olnud elublokist. Pealinnuse ülejäänud külgedel on müürid säilinud vaid vundamenditasandil.
==Praegune seisukord==
| |||