Eesti merevägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
242. rida:
1995. aastal kinnitati mereväele esimest korda oma eelarve. Samal aastal osales Sulev ka esmakordselt rahvusvahelisel mereväeõppusel - BaltOps 95. Mereväe koosseisus loodi rannakaitse kompanii.
Mereväe areng sai tõsisema hoo alles 1990-ndate teisel poolel, kui laevastik ja isikkoosseis hakkasid kasvama. Samuti asusid teenistusse mitmed partnerriikide mereväekoolidesse õppima lähetatud uued ohvitserid. Seoses teenistuses ilmnenud probleemidega hakati jõudsamalt arendama vajalikke normdokumente, sealhulgas ohutuseeskirju ja õppekavasid.
29. aprillil 1997 kinnitati mereväe struktuur: staap, Meredivisjon (hiljem Miinilaevade divisjon) ja Mereväebaas. 1998. aastal moodustati [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ühine miinilaevade eskaader [[BALTRON]] eesmärgiga kasvatada koostöövõimet merekaitse ja turvalisuse eesmärgil. 1998. aastaks oli mereväe teenistuses umbes 160 inimest.<ref>Вооружённые силы зарубежных стран // «Зарубежное военное обозрение», № 1 (610), 1998</ref> [[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8 Edit.jpg|pisi|Päästeharjutus Miinisadamas 2008]]
2000. aasta alguse seisuga oli mereväes käigus 8 laeva: 2 [[R-klassi patrull-laev]]a 2 [[Frauenlob-klassi miinitraaler]]it, 1 [[Zhuk-klassi patrullkaater]], 1 [[Kondor-klassi laev]], 1 [[Maagen-klassi valvelaev]]-[[abilaev]], 1 [[kalalaev]]ast kohandatud abilaev<ref>https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-voib-saada-baltimaade-suurima-sojalaeva?id=50786270</ref>. Lisaks oli seismas veel paar laeva, mis polnud sõidukorras või olidki pigem varuosadeks. Olid aga teada ka mõnede uute laevade pakkumised partnerriikidelt.
==== Mereväe arendamine NATOga liitumiseks ====
| |||