Fanny Kaplan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendavat infot |
Täiendavat infot |
||
6. rida:
== Biograafia ==
Kaplan sündis seitsmelapselises juudi perekonnas. Tema vanemad olid pedagoogid. Aastal [[1911]] siirdusid vanemad [[Ameerika]]sse, jättes ulaka tütre üksinda. Juba noorikuna 16aastasena liitus ta [[Esseeride partei|esseeride]] (sotsialistlike-revolutsionääride) parteiga. Ta oli mõistetud juba [[1906]]. aastal eluaegsele [[Sunnitöö|sunnitööle]], kuna ta üritas pommiga (väidetavalt oma tehtud) tappa [[Kiiev]]i [[Kuberner|kuberneri]]. Ta vabanes sunnitöölt pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i, ent vangistus oli avaldanud ta tervisele mõju – naisel olid pidevad peavalud ning nägemishäired.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ajalugu.ohtuleht.ee/975232/minevikuhetk-30-august-revolutsionaar-fanny-kaplan-tulistas-vladimir-leninit|pealkiri=MINEVIKUHETK {{!}} 30. august: revolutsionäär Fanny Kaplan tulistas Vladimir Leninit|väljaanne=Õhtuleht|aeg=|vaadatud=}}</ref>
== Atentaat Leninile ==
13. rida:
Lenin toimetati kiiresti [[Moskva Kreml|Moskva Kremlis]] asuvasse korterisse. Kuna Lenin kartis, et talle soovitakse jätkuvalt teha atentaati ning keeldus haiglasse minemast. Arstid, kes teda ravima tulid, ei suutnud väljaspool raviasutust Lenini kehast kuule eemaldada. Vaatamata tõsistele vigastustele jäi ta elama. Lenin ei paranenud vigastustest täielikult kunagi – arvatakse, et hilisemad rabandused ja osaline halvatus oli otseselt põhjustatud just atentaadist saadud tüsistustest.
Kaplan vahistati ja kuulati üle. Naine kinnitas, et oli juba pikemat aega plaaninud tulistada Leninit. Oma kaasosaliste kohta ta informatsiooni ei jaganud. Misjärel ta [[Tšekaa]] poolt ilma kohtuotsuseta maha lasti. Kaplani laskis isiklikult maha Kremli komandant [[Pavel Malkov]], endine madrus ja mereväelaste kõrgema valitava kollektiivi – Balti laevastiku keskkomitee (Tsentrobalti) liige. Pärast hukkamist valas Malkov proletaarluuletaja Demyan Bedny juuresolekul Kaplani surnukeha
==Viited==
|