Harku ja Murru vangla: erinevus redaktsioonide vahel

22. aprillil 1919. aastal otsustas [[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus|Ajutine valitsus]] anda [[Harku mõis]]a ja [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku vallamaja]] vahel olnud endised [[Peeter Suure merekindlus|kindlus]]e barakid (20 üksikut ehitust) ühes kõigi päraldustega [[Kohtuministeerium]]i [[Vangimajade Peavalitsus]]e tarvitada kurikalduvustega laste parandusasutuse jaoks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/04/30/12 Ajutise Walitsuse otsused], Riigi Teataja, nr. 28-29, 30 aprill 1919.</ref> ning kinnitas Kohtuministeriumi määrusega Alaealiste kaswatus-parandusmajade seaduse auselalusel, Harku alaealiste kurjategijate kolonii (alaealiste kurikalduwustega laste parandusmaja) ajutise põhikirja<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/12/5 Kohtuministeriumi määrus], Riigi Teataja, nr. 45, 12 juuli 1919.</ref>. 1938. aastatel viidi alaealised [[Laitse mõis]]a.