Ius civile: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Laululind9 (arutelu | kaastöö) P Laululind9 teisaldas lehekülje Kasutaja:Laululind9/liivakast pealkirja Ius civile alla |
Laululind9 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub Märgised: Teksti peitmine Visuaalmuudatus |
||
1. rida:
<!-- Kirjuta allapoole seda rida -->'''''Ius civile''''' ehk [[tsiviilõigus]] on Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus, mis hõlmas nii [[Avalik õigus|avalikku]] kui ka [[Eraõigus|eraõigust]]. Kasutatakse ka mõistet "kviriitlik õigus”.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hesi Siimets-Gross, Merike Ristikivi|pealkiri=Fontes iuris romani|aasta=2019|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=263}}</ref>▼
▲'''''Ius civile''''' ehk [[tsiviilõigus]] on Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus, mis hõlmas nii [[Avalik õigus|avalikku]] kui ka [[Eraõigus|eraõigust]]. Kasutatakse ka mõistet "kviriitlik õigus”.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hesi Siimets-Gross, Merike Ristikivi|pealkiri=Fontes iuris romani|aasta=2019|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=263}}</ref>
Rooma jurist [[Gaius]] kirjutas “Institutsioonides” ''ius civile et ius gentium''’i (tsiviilõigus ja rahvaste õigus) eristamise kohta nii: Gai. 1.1.: Kõik rahvad, keda valitsevad seadused ja tavad, rakendavad osalt omaenda õigust, osalt õigust, mis on ühine kõikidele inimestele. Nimelt õigus, mille iga rahvas ise endale määrab, on omane sellele rahvale ja seda nimetatakse tsiviilõiguseks (''ius civile)'' ehk justkui riigi oma õigus; seevastu õigust, mis kõigi inimeste seas kehtib loomuõiguse põhimõtete alusel, jälgitakse võrdselt kõigi rahvaste (loomu)õiguseks (''ius gentium'') ehk õigus, mida kasutavad kõik rahvad. Nii rakendab ka Rooma rahvas osalt omaenda õigust, osalt õigust, mis on ühine kõikidele inimestele.<ref>Tõlge Hesi Siimets-Gross; Merike Ristikivi. ''Fontes iuris romani. Tartu: Tartu Ülikool.'' 2019, lk 68. ''Gai. 1.1. Omnes populi, qui legibus et moribus reguntur, partim suo proprio, partim communi omnium hominum iure utuntur; nam quod quisque populus ipse sibi ius constituit, id ipsius proprium est vocaturque 'ius civile', quasi ius proprium civitatis; quod vero naturalis ratio inter omnes homines constituit, id apud omnes populus peraeque costoditur vocaturque 'ius gentium', quasi quo iure omnes gentes utuntur. Populus itaque Romanus partim suo proprio, partim communi omnium hominum iure utitur.''</ref>
| |||