Juminda miinilahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
192. rida:
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 141-0154, Reval, Hafen.jpg|pisi|Tallinna sadam 01.09.1941]]
=== Lahkumine Tallinnast ===
Enne Tallinnast lahkumist oli kavas blokeerida sadamate väravad uputatavate vanemate laevadega. Vanasadama (kaubasadama) ühte väljasõiduväravasse õnnestus uputada süvendaja (ilmselt Nord), kuid teise värava sulgemiseks mõeldud aurik Gamma sai uputamiskohale pukseerimise alustamisel mürsutabamuse ja uppus tänu põhjale paigutatud uputuslaengu plahvatusele sadamas. Miinisadama (sõjasadama) väravatesse plaaniti uputada endised Eesti sõjalaevad Mardus ja Keri. Mardusele uputamiseks pandud lõhkelaeng oli aga liiga tugev, purustades vana laeva täiesti (mõningatel andmetel saanud hoopis hävitava mürsu-või pommitabamuse). Keri aga sattus sadamabasseinis madalikule ja jäi sinna. Lisaks taheti miinisadama väravasse uputada ujuvtöökoda (kunagine miiniveeskaja) Amur, kuid see uppus mitte sinna, kuhu taheti. Kuhugi uputati veel ujuvdokk.
 
28. augusti hommikul hakkasid viimased laevad sadamatest lahkuma ja kogunema reidile ankrusse, kuna saksa üksused olid juba jõudmas kesklinna.
 
[[28. august]]il Kell 11.18 lahkus Tallinna reidilt esimene konvoi [[Kroonlinn]]a suunas, kell 13.35 teine- ja juba kell 13.50 kolmas konvoi.
 
Kell 14.30 jõudsid Saksa 151. rügemendi allüksused Raekoja platsile. Peagi jõudsid Kadrioru juures rannani ida suunast linna tunginud saksa üksused. Pirita suunast hakati peagi Tallinna sadamaid ja ka reidil seisvaid laevu järjest enam tulistama.
 
Umbes kell 15 tõstsid ankru peajõud Miinisadamast ristlejaristlejale KirovileKirov asunud viitseadmiral Tributsi juhtimisel ja seejärel kohe kell 15.23 lahkusid Tallinnast suurima, neljanda konvoi laevad. Ristleja ees sõitis miinikaitseks jäälõhkuja Suur Tõll. Lahkudes olla Kirov (?) tulistanud veel hästi nähtava Pirita kloostri seina pihta. Üks mürsk läbistas seina plahvatamata (auk seinas tänaseni), plahvatades hiljem maapinnal.
 
Kella 16 paiku kandis laevastiku staabiülem ja kattesalga ülem Pantelejev viitseadmiral Tributsile ette, et evakueerimine ja laevadele asumine on lõpetatud<ref>http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm</ref> ning kell 16.15 hakkaski kattesalk liikuma. Praktiliselt aga kaugeltki kõiki punaväelasi kujunenud segaduse käigus enam laevadele võtta polnud võimalik. Maha jäi ja vangi langes tuhandeid. Sadu punaväelasi jõudis hommikul sadamatest reidile eemaldunud laevadele veel leitud paatidel, ise valmistatud parvedel ning osa isegi ujudes.
Umbes kell 15 tõstsid ankru peajõud Miinisadamast ristleja Kirovile asunud viitseadmiral Tributsi juhtimisel ja seejärel kohe kell 15.23 lahkusid Tallinnast suurima, neljanda konvoi laevad. Ristleja ees sõitis miinikaitseks jäälõhkuja Suur Tõll. Lahkudes olla Kirov (?) tulistanud veel hästi nähtava Pirita kloostri seina pihta. Üks mürsk läbistas seina plahvatamata (auk seinas tänaseni), plahvatades hiljem maapinnal.
 
Enne Tallinnast lahkumist oli kavaskavatseti blokeerida sadamate väravad uputatavate vanemate laevadega. Vanasadama (kaubasadama) ühte väljasõiduväravasse õnnestus uputada süvendaja (ilmselt Nord), kuid teise värava sulgemiseks mõeldud aurik Gamma sai uputamiskohale pukseerimise alustamisel mürsutabamuse ja uppus tänu põhjale paigutatud uputuslaengu plahvatusele sadamas. Miinisadama (sõjasadama) väravatesse plaaniti uputada endised Eesti sõjalaevad Mardus ja Keri. Mardusele uputamiseks pandud lõhkelaeng oli aga liiga tugev, purustades vana laeva täiesti (mõningatel andmetel saanud hoopis hävitava mürsu-või pommitabamuse). Keri aga sattus sadamabasseinis madalikule ja jäi sinna. Lisaks taheti miinisadama väravasse uputada ujuvtöökoda (kunagine miiniveeskaja) Amur, kuid see uppus mittelõpuks sinna,vales kuhu tahetikohas. Kuhugi uputati veel ujuvdokk.
Kella 16 paiku kandis laevastiku staabiülem ja kattesalga ülem Pantelejev viitseadmiral Tributsile ette, et evakueerimine ja laevadele asumine on lõpetatud<ref>http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm</ref> ning kell 16.15 hakkaski kattesalk liikuma. Praktiliselt aga kaugeltki kõiki punaväelasi kujunenud segaduse käigus enam laevadele võtta polnud võimalik. Maha jäi ja vangi langes tuhandeid. Sadu punaväelasi jõudis hommikul sadamatest reidile eemaldunud laevadele veel leitud paatidel, valmistatud parvedel ning osa isegi ujudes.
 
Enne lahkumist veesati ka meremiine, mis õnnestus ilmselt sadamate blokeerimisest paremini. Endine Eesti miinitraaler Vaindlo mineeris Vanasadamat. Arjergardi kuulunud valvelaev Burja mineeris Kopli lahte ja Suurupi väina ning valvelaevad Sneg ja Tsiklon mineerisid Tallinna reidi. Kokku veesati 112 miini.