Liepāja: erinevus redaktsioonide vahel

| asendikaart = Läti

}}

'''Liepāja''' ({{Audio|Lv-Liepaja.ogg|läti}}) (ka ''Liibavi'', [[saksa keel|saksa]] ''Libau'') on linn (aastast [[1625]]) [[Läti]] edelaosas [[Kurzeme]]s. Asub [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Liepāja järv]]e vahelisel maakitsusel. Liepāja on Läti kõige läänepoolsem linn.

 

 

Asulat on esimest korda mainitud aastal [[1253]] (''villa, quae dicitus Lyva''). Kohanimi on seotud [[soome keel]]e sõnaga ''liiva'' – "muda", "lima" – ja [[eesti keel]]e sõnaga ''[[liiv]]''.<ref>[https://www.liepajniekiem.lv/zinas/kulturvide/kulturas-pulss/lauva-un-liepa-165238 Lauva un liepa]. Liepajniekiem.lv</ref> Toona kuulus see [[kuralased|kuralaste]] [[Piemare]] maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal [[1263]]. [[Linnaõigused]] sai Liepāja aastal [[1625]] [[Friedrich Kettler]]ilt.{{lisa viide}}

Aastal [[1823]] rajati linna trükikoda, aastal [[1845]] avati seal [[Liepāja merekool]]. Aastatel [[1869]]–[[1876]] ehitati [[Liibavi-Romno raudtee|Liibavi–Romno raudtee]]d, mis ühendas linna [[Poltaava kubermang]]uga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks – nii töötas [[19. sajand]]i lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal [[1890]] rajati [[Karosta]] linnaossa sõjasadam. Aastal [[1893]] valmis katoliikliku [[Liepāja piiskopkond|piiskopkonna]] [[Liepāja Püha Joosepi katedraal|Püha Joosepi katedraal]]. Aastal [[1899]] avati linnas Baltimaade esimene [[elektritramm]]iliin ja algas tänapäevani kestev [[Trammiliiklus Liepājas|trammiliiklus]]. Aastal [[1903]] valmis Karostas mereväelastele mõeldud [[Liepāja Püha Nikolai katedraal|Karosta katedraal]]. Aastaks [[1914]] oli linnas ligi 100 000 elanikku.{{lisa viide}}

Aastal [[1941]] [[Saksa okupatsioon Lätis|hõivasid linna Saksa väed]], seejärel hukkasid nad 15.–17. detsembrini ligi 7000 linnas elanud [[juudid|juuti]]. Nõukogude ajal oli linnas [[Liepāja sõjamerebaas|Liepāja sõjalaevastiku baas]], kust vene sõjaväelased lahkusid [[31. august]]il [[1994]].{{lisa viide}}