Vikipeedia

Nastik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Paranaja (arutelu | kaastöö)
13 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
31. rida:
| levikukaart = Natrix natrix distribution updated (with borders, cropped).png
}}
'''Nastik''' ehk '''harilik nastik''' (''Natrix natrix'', lühend: NATNAT) on [[nastiklased|nastiklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nastik (perekond)|nastiknastiku]]u [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[maolised|mao]][[liik (bioloogia)|liikmadu]].
 
Ta on üks kahest [[Eesti]]s elavast [[madu|maost]]. Erinevalt [[harilik rästik|rästikrästikust]]ust ei ole nastik [[mürkmadu|mürgine]].
 
== Klassifikatsioon ==
Nastikul on palju [[alamliik]]e. Nad erinevad värvuse ja kehaehituse poolest.
 
Harilik nastik on oma perekonna kõige levinum ja tuntum liik<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 269-270</ref>. Tal on palju [[alamliik]]e. Need erinevad värvuse ja kehaehituse poolest.
Nastikul klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised [[alamliik (bioloogia)|alamliigid]]<ref>[[Peter Uetz]] ja [[Jakob Hallermann]], ''[http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Natrix&species=natrix&exact%5B0%5D=species Natrix natrix]'' [[Roomajate andmebaas]] veebiversioon (vaadatud 18.12.2013) ''(inglise keeles)''</ref>: ▼
 
▲Nastikul klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised [[alamliik (bioloogia)|alamliigid]]<ref>[[Peter Uetz]] ja [[Jakob Hallermann]], ''[http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Natrix&species=natrix&exact%5B0%5D=species Natrix natrix]'' [[Roomajate andmebaas]] veebiversioon (vaadatud 18.12.2013) ''(inglise keeles)''</ref>:
*''[[Natrix natrix algirus]]'' <small>(fide SOCHUREK 1979)</small>
*''[[Natrix natrix astreptophora]]'' <small>(SEOANE 1884)</small> (on arvatud eraldi liigiks ''[[Natrix astreptophora]]'')
56. rida ⟶ 57. rida:
 
== Välimus ==
[[Pilt:Ringelnatter (Natrix natrix) 3.jpg|200pxpisi|Nastik]]▼
<div class="floatright">
Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas<ref name="Loomade elu"/>. Need laigud on tavaliselt [[kollane|kollased]], kuid võivad olla ka [[oranž]]id, [[hall (värvus)|hall]]ikad või valged<ref name="Loomade elu"/>. Laigud võivad olla [[poolkuu]]kujulised ning eest ja tagant [[must]]ade vöötidega ääristatud<ref name="Loomade elu"/>. Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. SiiskiMõnel võibisendil võivad need laigud olla nõrgad, vähemärgatavad või üldse puududa<ref name="Loomade elu"/>. [[Saaremaa]]l võib tavalisest sagedamini kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Kuklalaigud puuduvad alamliigil ''[[Natrix astreptophora|Natrix natrix astreptophora]]'', mis on (nüüd arvatud eraldi liigiks ''[[Natrix astreptophora]]'').▼
▲[[Pilt:Ringelnatter (Natrix natrix) 3.jpg|200px]]
 
</div>
Keha ülapoole värvus võib olla tuhe[[hall]]ist või [[pruun]]ist kuni mustani. Kõht on valge, kuid selle keskjoonel kulgeb ebaühtlane must triip, mis mõnel isendil on nii lai, et tõrjub välja kogu valge värvi, mis säilib üksnes kurgu all.<ref name="Loomade elu"/>
Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette [[Saaremaa]]l.
 
Seljal ja külgedel on tumedaid ebakorrapäraseid plekke. Mõnel alamliigil (näiteks ''[[Natrix natrix persa]]'') on piki selga kaks heledat pikitriipu, mõnel alamliigil (näiteks ''[[Natrix natrix helvetica]]'') on külgedel tumedad põikitriibud.
 
Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Ka selg on hele.
 
▲Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt [[kollane|kollased]], kuid võivad olla ka [[oranž]]id, [[hall (värvus)|hall]]ikad või valged. Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. Siiski võib [[Saaremaa]]l kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Kuklalaigud puuduvad alamliigil ''[[Natrix astreptophora|Natrix natrix astreptophora]]'' (nüüd arvatud eraldi liigiks ''[[Natrix astreptophora]]'').
 
===Mõõtmed===
Emase nastiku pikkus võib Eestis ulatuda 150 [[sentimeeter|sentimeetrini]], keskmine pikkus on 100 cm. [[Taani]]st leitud suurim isend on olnud 132 cm pikkune. Mõnel alamliigil (näiteks ''[[Natrix natrix helvetica]]'') võib pikkus ulatuda 2 meetrini.▼
 
▲Emase nastiku pikkus võib Eestis ulatuda 150 [[sentimeeter|sentimeetrini]], keskmine pikkus on 100 cm. [[Taani]]st leitud suurim isend on olnud 132 cm pikkunepikk. Mõnel alamliigil (näiteks ''[[Natrix natrix helvetica]]'') võib pikkus ulatuda 2 meetrini.
Isased on emastest kuni poole lühemad (Eestis kuni 70 sentimeetrit, maailmas kuni meeter). Samuti on nad emastest märgatavalt kõhnemad.▼
 
▲Isased on emastest kuni poole lühemad<ref name="Loomade elu"/> (Eestis kuni 70 sentimeetrit, maailmas kuni meeter). Samuti on nad emastest märgatavalt kõhnemad.
<div class="floatleft">
 
[[Pilt:Ringelnatter (Natrix natrix) head.jpg|200pxpisi|Nastiku pea]]
</div>
===Pea===
Mustjas pea eristub [[kere]]st selgesti. [[Pupill]]id on ümmargused nagu teistelgi [[nastiklased|nastiklastel]]. [[Pea]] ülapoolel on väga suured [[soomused]]. Ülahuule moodustavad 7 (harva 6 või 8) [[ülamokakilbis]]t, millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre. Silma ees asetseb ainult üks soomus [[silmaeesne kilbis]], selle taga enamasti 3 või 4 [[silmatagune kilbis|silmatagust kilbist]].▼
 
▲Mustjas [[pea]] eristub [[kere]]st selgesti<ref name="Loomade elu"/>. [[Pupill]]id on ümmargused nagu teistelgi [[nastiklased|nastiklastel]]<ref name="Loomade elu"/>. [[Pea]] ülapoolel on väga suured [[soomused]]. Ülahuule moodustavad 7 (harva 6 või 8) [[ülamokakilbis]]t, millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre. Silma ees asetseb ainult üks soomus [[silmaeesne kilbis]], selle taga enamasti 3 või 4 [[silmatagune kilbis|silmatagust kilbist]].
 
[[Ülalõualuu]] [[hammas|hambad]] suurenevad suuõõne tagaosa suunas.<ref name="Loomade elu"/>
 
[[Pilt:Natrix natrix (Marek Szczepanek).jpg|200pxpisi|Nastik]]▼
== Levik Eestis ja maailmas ==
 
Nastik elab kogu [[Euroopa]]s, (välja arvatud [[Pürenee poolsaar]] ja kõige põhjapoolsemad alad;. Pürenee poolsaarel ja [[Põhja-Aafrika]]s elav kunagine alamliik on nüüd osutunud eraldi liigiks ''[[Natrix astreptophora]]''). jaLevila põhjapiir ulatub [[AasiaSoome]]s kunipeaaegu [[põhjapolaarjoon]]eni, [[Venemaa]]l Lõuna-[[Karjala]]sse, [[Permi oblast|Permi]] ja [[Tšeljabinski oblast]]isse. Idas ulatub levila [[Baikal]]i idakaldani ja Põhja-[[Mongoolia]]nisse. TaLevila onlõunapiir ainusläbib Loode-[[roomajaSüüria]]t harilikuja rästiku[[Iraan]]i kõrvalkeskosa, kelleulatub levialaka ulatubEdela-[[Turkmenistan]]i ja Ida-[[põhjapolaarjoonKasahstan]]enii.<ref name="Loomade elu"/>
 
[[Pilt:Jahutamas.JPG|pisi|Suplev nastik]]▼
Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja [[Lääne-EestisEesti]]s, saartel ja rannikul kuni [[Pirita jõgi|Pirita jõeni]]. Teda kohtab ka [[Koiva]] jõe piirkonnas.<ref name="Loomade elu"/>
 
[[Armeenia]]s leidub selle liigi [[Alamliik (bioloogia)|alamliike]] ''Natrix natrix scuttata'' ja ''Natrix natrix persa'' [[Širaki maakond|Širaki]], [[Armaviri maakond|Armaviri]], [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni]], [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi]], [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi]], [[Ararati maakond|Ararati]], [[Vajotsh Dzori maakond|Vajotsh Dzori]], [[Sjunikhi maakond|Sjunikh]], [[Tavuši maakond|Tavuši]] ja [[Lori maakond|Lori maakonnas]].<ref>[http://www.herp-am.narod.ru/Species/nn.htm TADEVOSYAN'S HERPETOLOGICAL RESOURCES (THR)], Veebiversioon (vaadatud 17.12.2013) (''inglise keeles'')</ref>
 
== Arvukus ==
90. rida:
Soodsates elupaikades võib nastik olla sage, kuid viimasel ajal on muutunud haruldasemaks.
 
[[Pilt:Nastik ((Natrix natrix). 04.jpg|pisi|[[Harilik kärnkonn|Harilikku kärnkonna]] sööv nastik ([[Jägala jõgi|Jägala jõe]] alamjooksul)]]▼
[[Pilt:Sea Hunter. 1.jpg|pisi|Kala sööv nastik [[Paljassaare]]s]]
== Toitumine ==
 
Nastikud söövad põhiliselt [[konn]]i, [[kärnkonn]]i ja [[kalad|kalukulles]]eid. Nende menüüs on (eriti areaalilevila lõunaosas) ka [[sisalik]]ud ja [[hiir]]ed, vahelsealhulgas isegi mõni linnupoeg. Nagu teistelgi madudel[[mügri]] ja erinevalt sisalikest on nastiku [[koljuondatra]]luud omavahelvastsündinud liikuvalt ühendatudpojad, mistõttuvahel taisegi saabmõni alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaakilinnupoeg. Noored nastikud söövadpüüavad [[kulles]]eid,sageli [[vihmaussputukad|putukaid]]e.<ref janame="Loomade väikesi kalu.elu"/>
 
Ühel jahiretkel võib nastik süüa kuni 8 konnapoega või suurt kullest. Konnad, keda nastik jälitab, käituvad omapäraselt: kuigi nad võiksid pikkade hüpetega põgeneda, teevad nad lühikesi ja harvu hüppeid ning määgimise sarnast häält. Enamasti saab madu oma ohvri kiiresti kätte ja alustab selle elusalt neelamist. Tavaliselt püüab nastik haarata konna peast, aga sageli see ei õnnestu, misjärel ta võib konna ka jalast haarata. Nüüd rabeleb konn tugevalt vastu ja hakkab krooksuma, aga enamjaolt on juba hilja ja konn ei suuda enam ise nastiku kõhust pääseda. Väikesi konni neelab nastik hõlpsasti, aga suurte konnade neelamiseks võib kuluda mitu tundi.<ref name="Loomade elu"/>
 
Nagu teistelgi madudel ja erinevalt sisalikest on nastiku [[kolju]]luud omavahel liikuvalt ühendatud, mistõttu ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki.
 
Ohu korral oksendab nastik nagu teisedki maod neelatud saagi jälle välja. Kui neelatud saakloom oli suur, ajab ta sealjuures lõuad hästi laiali. On täheldatud, et nastikud oksendasid välja elusaid konni, kes nastiku kõhus viibimisest hoolimata osutusid edaspidi täiesti elujõulisteks.<ref name="Loomade elu"/>
 
Arvamus, et nastikud söövad [[kalad|kalu]] ja on [[kalamajandus]]ele kahjulikud, on väär. Kalu söövad nastikud harva ja vähe. Kalarikastes veekogudes ujuvad nastikud vahel selliste kalaparvede keskel, et sõna otseses mõttes lükkavad kalamaime oma kehaga laiali, aga püütud nastikute magudes ei leidu ikkagi kalu, vaid üksnes konni ja kulleseid.<ref name="Loomade elu"/>
 
Nastikud püüavad aktiivselt saaki hommikuti ja õhtuti, kasutates [[keel]]t ja ka [[Jacobsoni elund]]it.
98. rida ⟶ 108. rida:
Saaklooma tunnevad nad ära põhiliselt liigutuste järgi.
 
Nagu teisedki maod, nii võib nastikki kaua toiduta läbi ajada. On teada juhtum, kus nastik nälgis ilma kahju saamata üle 300 päeva. Seevastu jooma ta peab ja eriti kuumadel päevadel joob väga palju.<ref name="Loomade elu"/>
<gallery widths="200">
▲Pilt:Nastik ((Natrix natrix). 04.jpg|[[Harilik kärnkonn|Harilikku kärnkonna]] sööv nastik ([[Jägala jõgi|Jägala jõe]] alamjooksul)
Pilt:Sea Hunter. 1.jpg
</gallery>
 
==Elupaik ja -viis==
▲[[Pilt:Jahutamas.JPG|pisi|Suplev nastik]]
<div class="floatright">
Nastik elab peamiselt niisketel aladel: [[jõgi|jõgede]], [[järv]]ede ja [[tiik]]ide kallastel, niisketes [[mets]]ades ja [[lamminiit]]udel, mõnikord ava[[stepp|stepis]] ja mägedes, Lääne-Eestis ka [[mererand]]ades. Hästi sobivad [[raba]]d. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks [[rästiknastik]] ja [[veenastik]]. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele. Kevadel ja sügisel, kui [[pinnas]] on niiske, võivad nad eemalduda veest kaugele.<ref name="Loomade elu"/>▼
▲[[Pilt:Natrix natrix (Marek Szczepanek).jpg|200px]]
</div>
▲Nastik elab peamiselt niisketel aladel: [[jõgi|jõgede]], [[järv]]ede ja [[tiik]]ide kallastel, niisketes [[mets]]ades ja [[lamminiit]]udel, Lääne-Eestis ka [[mererand]]ades. Hästi sobivad [[raba]]d. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks [[rästiknastik]] ja [[veenastik]]. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele.
 
Tihti elab ta [[aed]]ades ja võib tungida ka [[hoone]]tesse.<ref name="Loomade elu"/>
 
Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel.
 
Nastikud varjuvad [[puujuur]]te alla, kivihunnikutesse, [[närilised|näriliste]] [[urg]]udesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad [[metsakõdu]]sse ka ise käike rajada.<ref name="Loomade elu"/>
 
Nastik on aktiivne ja liikuv madu. Ta roomab kiiremini kui teised maod, oskab nii puudel ronida kui ujuda.<ref name="Loomade elu"/>
Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel.
 
[[Pilt:Usmijärven rantakäärme.jpg|pisi|vasakul|320px|Nastik ujumasujub Lõuna-Soome järves.]]▼
[[Oktoober|Oktoobrist]] [[märts]]i-[[aprill]]ini [[talvitumine|talvituvad]] nastikud [[talveuni|talveunes]] näriliste urgudes või kändude all, [[kompostihunnik]]utes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist.
Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks<ref name="Loomade elu"/>. Ta võib kaldast eemalduda mitme kiloneetri kaugusele<ref name="Loomade elu"/>. Ta ujub madudele iseloomuliku keha külgsuunalise looklemise ehk siuglemise abil<ref name="Loomade elu"/>. Tavaliselt tõstab ta ujudes pea veepinna kohale ja jätab enda taha iseloomuliku virvenduse, mis võimaldab ujuvaid nastikuid kergesti märgata ja ära tunda<ref name="Loomade elu"/>. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel.
 
Nastikud on põhiliselt päevase eluviisiga, kuid toitu püüavad nad hommikul ja õhtul. Hommikut[[Öö]]seks alustavadpeitub nadta pikavarjekohtadesse. päikesevannigaPäeval armastab ta end soojendada päikese käes ja lebada kerratõmbunult kividel, mätastel, vee kohale kaldunud puudel või isegi [[veelind]]ude [[pesa]]des. Seevastu kõige kuumemal ajal peitub ta varju või laskub vette, kus võib kaua põhjal lebada.<ref name="Loomade elu"/>
 
▲[[Pilt:Usmijärven rantakäärme.jpg|pisi|vasakul|320px|Nastik ujumas Lõuna-Soome järves]]
 
==Eluiga==
129. rida ⟶ 133. rida:
==Sigimine==
 
Nastikud paarituvad pärast esimest kevadist [[nahavahetus]]t<ref (name="Loomade elu"/>. See toimub Eestis [[aprill]]i lõpus või [[mai]]s<ref name="Loomade elu"/>, [[Kesk-EuroopasEuroopa]]s aprillis). Sageli kogunevad nad suurtesse paaritumisrühmadesse, millesse võib kuuluda kuni 60 looma. Isaseid on nendes rühmades alati rohkem kui emaseid. Paaritusmängu ega eelmängu ei ole. [[Kopulatsioon|Kopuleeruvad]] paarid jäävad pikaks ajaks teineteise külge seotuks: isase [[kopulatsioonielund]]id haakuvad emase [[kloaak]]i. Ohu korral emane (kes on tavaliselt suurem) põgeneb, vedades isase endaga kaasa.
 
Nastik muneb 20...40 muna (Taanis[[Taani]]s [[juuni]]s-[[juuli]]s, Kesk-Euroopas juulis-[[august]]is). MunebKorraga meelsastimuneb sõnnikuhunnikusseemane või6–30 pehmet pärgamentkestaga [[kompostihunnikmuna]]usse, mis kleepuvad sageli üksteise külge<ref name="Loomade elu"/>.
 
Kuivades hukkuvad munad kergesti. Sellepärast muneb nastik sooja niiskesse paika: langenud lehtede alla, samblasse, [[närilised|näriliste]] hüljatud [[urg]]udesse, pehkinud [[känd]]udesse, sõnnikuhunnikusse ja isegi solgiaukudesse. Sobivaid paiku pole mõnikord palju valida ja siis võivad mitu emast samasse kohta muneda. On kirjeldatud juhtumit, mil metsalagendikul lebava vana ukse alt leiti üle 1200 nastikumuna, mis paiknesid mitmes kihis.<ref name="Loomade elu"/>
 
[[Loode|Looted]] hakkavad arenema juba emaüsas. Äsjamunetud munades on palja silmaga näha nende südame tuksumist. 5–8 nädalat hiljem kooruvad munadest noored nastikud. Nad on sel ajal umbes 15 cm pikad, roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Noored on peidulise eluviisiga ja neid nähakse harva.<ref name="Loomade elu"/>
 
Nastikud [[talvitumine|talvituvad]] näriliste urgudes, kaldajärsakute lõhedes, kändude juurte all ja muudes sedasorti kohtades. Nad võivad talvituda üksi, aga sagedasem on mitme mao koostalvitumine. Sealjuures ei väldi nad teist liiki madusid. Talvituma roomavad nad [[öökülm]]ade alates, talveunest virguvad [[märts]]is-aprillis. Soojadel kevadpäevadel roomavad nad lagedale ja soojendavad end päikese paistel, ööseks roomavad peitu tagasi. Mõnikord kogunevad mitu isendit puntrasse. Iga päevaga muutuvad nad järjest aktiivsemaks ja lõpuks ei lähegi nad enam ööseks talvituskohta. Talveuni kestab Põhja- ja Ida-Euroopas 8–8½ kuud, mujal vähem.<ref name="Loomade elu"/>
 
== Vaenlased ja enesekaitse ==
[[Pilt:NatrixNatrixPlayingDead.JPG|pisi|Surnut teesklev nastik]]
Nastiku vaenlased on [[nirkkährik]]ud, [[rebane|nirgidrebased]], [[naarits]]ad, [[nugis]]ed ja teised [[kiskjad]], [[toonekurg|toonekured]] ja, [[madukotkas|madukotkad]], samuti[[harksabakull]]id ja muud röövlinnud, [[siil]]id ja [[kass]]id. [[Rott|Rotid]] söövad nastiku mune ja noorloomi.<ref name="Loomade elu"/>

Ohuks on ka inimene, kes püüab hõivata või hävitab maaparandustööde käigus nende looduslikke elupaiku. OsadOsa inimesedinimesi ei erista madusid välimuse järgi, sagelimõnel on neil [[ofidiofoobia|paaniline hirm]] madude ees tappesja nad tapavad kõik maod, kellega looduses kokku puutuda võib ningpuutuvad. sageliSageli jäävad nastikud auto alla.
 
Nastik on väga pelglik. Ohu või häirimise korral põgeneb ta kiiresti ja käratult vette või peidupaika<ref name="Loomade elu"/>. Kui ta põgeneda ei suuda, siis mõnikord võtab nastik ähvarduspoosi: tõmbub kerasse ja aeg-ajalt paiskab pea valju sisinaga ettepoole<ref name="Loomade elu"/>. Sagedamini teevad seda suuremad isendid<ref name="Loomade elu"/>.
 
Kui nastik on hiljuti söönud, siis võib ta röövlooma kohates oma mao sisu välja oksendada.<ref name="Loomade elu"/>
 
NastikRöövlooma onkäest vägapääsemiseks pelglik.oskab Ohunastik või häirimise korral põgeneb ta kiirestisurnut ja käratult vette või peidupaika. Kui ta ei jõua põgeneda, siis ta kas sisistab, lööb peaga või teeskleb surnutmängida. Surnut teesklev nastik keerab end pooleldi selili ja laseb keha lõdvaks, tõmbab pupillid sisse, ajab lõuad pärani ja laseb keelel suust välja rippuda. Niisugune surma mängimine lõpeb kiiresti, kui nastik vette visata või lihtsalt rahule jätta. Samuti paiskab ta häda korral [[kloaak|kloaagiavause]] kaudu haisvat kollakasvalget [[kloaaginääre|kloaaginäärmete]] eritist. Selle erakordne lehk on nastiku ainus mõjuv kaitsevahend röövlooma vastu.<ref name="Loomade elu"/>
 
==Nastikuhammustus==
 
Nastikud hammustavad inimest väga harva. Nende [[mürginääre]] ([[Duvernoy nääre]]) eritab ainult [[lima]]. Nastikuhammustus on inimesele üldiselt kahjutu. Enamasti nastik ainult lööb inimest peaga. Hammastega tekitab nastik kõigest kriimustusi, mis kergesti kinni kasvavad<ref name="Loomade elu"/>.
 
== Ohustatus ja kaitse ==
149. rida ⟶ 165. rida:
Nastik kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.
 
== Nastik koduloomana ==
==Vaata ka==
 
*[[nastik (perekond)]]
Harilik nastik talub vagistust hästi. Ta hakkab peagi inimeselt toitu vastu võtma ja muutub varsti täiesti taltsaks. Nastikud vajavad vett nii joomiseks kui suplemiseks.<ref name="Loomade elu"/>
 
==Lisalugemist==
*[[Martin Heinrich Rathke]], [http://books.google.ee/books?id=Je5AAAAAcAAJ&pg=PA107&dq=Entwicklungsgeschichte+der+Natter+(Coluber+natrix)&hl=et&sa=X&ei=O5QtU5PROO_y7AboioHgDw&redir_esc=y#v=onepage&q=Entwicklungsgeschichte%20der%20Natter%20(Coluber%20natrix)&f=false Entwickelungsgeschichte der Natter(Coluber Natrix): Mit 7 Kupfertafeln], Verlag der Brüder Bornträger, [[1839]], Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 22.03.2014)<small> (''saksa keeles'')</small>
 
== Viited ==
170. rida ⟶ 187. rida:
*[http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Natrix&species=natrix&exact%5B0%5D=species Sissekanne roomajate andmebaasis]
*[http://species.wikimedia.org/wiki/Natrix_natrix Sissekanne saidil Wikispecies]
 
<small>''Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit [[:fr:Natrix natrix]] seisuga 19.12.2013.''</small>
 
[[Kategooria:Nastiklased]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Nastik"