Löögiüksus Admiral Pitka: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
69. rida:
[[Pilt:Johan Pitka.jpg|pisi|left|[[Johan Pitka]]]]
[[File:Paul Laamann.jpg|pisi|[[Paul Laamann]]]]
Kui [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinne]] 1944. aasta algul jälle [[Eesti]] piiridele lähenes, tuli Johan Pitka sama aasta aprillis [[Soome]]st tagasi kodumaale. Ta sai [[21. august]]il [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]]-lt loa eriüksuse moodustamiseks, mis sai nimeks Löögiüksus Admiral Pitka. Johan Pitka üleskutse meestele avaldati [[2. september|2. septembril]] ajalehes [[Eesti Sõna]].<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s311294&nid=233755 Eestlased!] Eesti Sõna, 2. september 1944, nr 204, lk 1.</ref> Teade sellest, et admiral Pitka ja tema abi, [[kapten]] [[Paul Laamann]], organiseerivad Nõukogude vägede pealetungile vastupanu, levis üle Eesti, leides imetlust ning võitlustahteliste meeste innustunud järgimist üleskutsele. Pitka löögiüksuse staap asus Tallinnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 4515, [[Tallinna(tänapäeva Ülikool|TallinnaNarva Õpetajatemaantee Seminari]]45) hooneteskorteris.
 
„Admiral Pitka lahinggrupi“ üksuse suuruseks kavandati umbes 600 meest. nn „pitkapoisid“ olid väljaõppel [[Kehra]]s, nende laager oli kõrvuti [[20. Eesti SS-diviis]]i [[20. SS-välitagavarapataljon]]i laagriga.