Erinevus lehekülje "Sõrve poolsaar" redaktsioonide vahel

 
{{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Sõjategevus Eestis (1944)#Lahingud Lääne-Eesti saartel}}
1944. aasta novembris evakueerisid sakslased sõjategevuse eest Sõrvest Saksamaale umbes 3000 sõrulast.<ref>http://www.saartehaal.ee/2014/10/28/sorves-meenutati-70-aasta-tagust-sundevakueerimist-fotod-ja-video/</ref> 1944. aasta sügisel toodi Sõrve poolsaarele [[Karuste]]sse nõukogude [[Rannapatarei nr 470]] (IV-180 mm suurtükkidega)<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Karuste-180mm-patarei.pdf Karuste 180 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”</ref>, mis likvideeriti 1958. 1945. aastal paigaldati [[Mõntu park|Mõntu mõisa park]]i 127 mm rannapatarei<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-M6ntu-rannapatarei.pdf Mõntu 127 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”</ref>.
 
Sõrve poolsaare põhjaosas paiknes [[Salme vald]] ja lõunaosas [[Torgu vald]].
 
Sõrve poolsaare elanikke nimetatakse [[sõrulased|sõrulasteks]].
 
==Vaata ka==
65 799

muudatust