Toompea loss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 196 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}
[[Pilt:Toompea castle, June 2010.jpg|pisi|400px|Toompea loss]]
[[Pilt:Estonian parliament building.jpg|pisi|400px|Toompea loss, (2003)]]
 
'''Toompea loss''' on [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, [[Balti klint|Balti klindi]] [[Toompea klindisaar]]e paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval [[Riigikogu|Eesti Vabariigi parlament]], aadressil [[Lossi plats]] 1.
 
Koos lääneküljel asuva varasemast ajast säilinud [[Toompea Väike-Ordukindlus|Väike-Ordukindluse]] fassaadiga moodustab kirdetiivas asuv endine [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] kubermanguvalitsuse barokne ja varaklassitsistlik lossihoone erinevaist [[ajastu]]ist pärit eriilmelisite ja -otstarbeliste ehitiste kogumi.
'''Toompea loss''' on [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, [[Balti klint|Balti klindi]] [[Toompea klindisaar]]e paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval [[Riigikogu|Eesti Vabariigi parlament]], aadressil [[Lossi plats]] 1.
 
== Ajalugu ==
Koos lääneküljel asuva varasemast ajast säilinud [[Toompea Väike-Ordukindlus|Väike-Ordukindluse]] fassaadiga moodustab kirdetiivas asuv endine [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] kubermanguvalitsuse barokne ja varaklassitsistlik lossihoone erinevaist [[ajastu]]ist pärit eriilmelisite ja -otstarbeliste ehitiste kogumi.
[[Pilt:Toompea castle, June 2010.jpg|pisi|400px|Toompea loss]]
[[Pilt:Estonian parliament building.jpg|pisi|400px|Toompea loss, 2003]]
==Ajalugu==
=== Ordukindlus ===
Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Sinna hakkasid oma esimest kivilinnust rajama ka taanlased pärast [[1219]]. aastat.
 
=== Mõõgavendade ordu valitsusaeg ===
Tõsise ehitamisega tegi algust [[Mõõgavendade ordu]], kelle valduses oli Toompea [[1227]]–[[1237]]. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas [[kastell]], mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt [[kaitsekraav]]. Kindlust nimetati ''castrum minus''<nowiki>'eks</nowiki> (väikeseks kindluseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime ''castrum magnus'' (suur kindlus).
 
=== Taani valitsusaeg ===
[[Pilt:Toompea lossi müür Toompuiestee poolses küljes, 8. august 2011.jpg|pisi|Toompea lossi läänepoolne müür]]
Pärast 1238. aastat hakkasid kindlust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade ordu alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi omakorda müüriga piiratud [[Taani kuninga asehaldur|asehaldurasehalduri]]i residentsi. Loss asus tänapäevase lossi hoovi kohal ja liitudes [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] juures läänepoolse müüriga (''pildil''). Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. [[14. sajand]]i algul laiendati kindlust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka kindlust all-linnaga ühendav värav ([[Lühikese jala värav]]). Taaniaegsest lossist on säilinud vaid kinnimüüritud suured aknaavad läänepoolses välismüüris.
 
=== Liivimaa ordu valitsusaeg ===
[[File:Toompea loss 2014.jpg|thumb|Toompea ordukindlus, 2014. Vasakul pool [[Pilstickeri torn]], keskel [[konvendihoone]] ja paremal pool [[Pikk Hermann]]]]
[[Jüriöö ülestõus]]u järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks [[Liivi ordu]] valdusesse. Ordu rajas 1350.–1360. aastatel kastelli keskmesse [[konvendihoone]]. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. [[1370. aastad|1370. aastatel]] täiendati kindlust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas [[Pikk Hermann]] ([[1420]]–[[1430]], nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline [[Stür den Kerl]] ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] 'Tõrju vaenlast'). Kindluse kirdenurka ehitati ümar [[ešogett]] [[Pilsticker]] (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud, kuid algselt Pika Hermanniga ühekõrgune olnud suurtükitorn [[Landskrone]] (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitseehitisi. Kaevati [[vallikraav]]. Väikest ja suurt kindlust ühendav värav varustati [[tõstesild|tõstesillaga]].
Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd on suletud väljapääsud läänes (ühendus [[Toomalev]]iga), põhjas (ühendus [[Toompea Suur linnus|Suure kindlusega]]) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaosas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv vallikraav.
 
=== Rootsi valitsusaeg ===
[[1561]]. aastal läks Toompea [[Rootsi]] valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde [[Riigisaalihoone]]. 25 meetrit pika ja 11 meetrit laia riigisaali rajamiseks saadeti [[1583]]. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister [[Antonius Poliensis]]. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest [[Stockholmi kuningaloss]]ist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ja selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti kindluse läänemüüri avad. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. Pärast Riigisaali ja kuninglike eluruumide valmimist kohtusid seal [[1589]]. aasta augustis-septembris Rootsi kuningas [[Johan III]] ja tema poeg [[Zygmunt III|Sigismund]] – Poola kuningas ja Rootsi troonipärija. Sellest suurejoonelisest riigisaalist on säilinud kolm kinnimüüritud aknaavaust lossi läänefassaadis, [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] kõrval müüris.
 
==== Riigisaal ====
Riigisaal rajati [[1583]]–[[1590]] ([[arhitekt]]id A. Poliensis, H. von Aken) vastu kastelli läänemüüri Pika Hermanni ja konvendihoone vahele. Suure saali valgustamiseks raiuti lääne kaitsemüüri kolm kõrget akent, mis alates [[1999]] on taas õhtuvalgusele avatud. Läänemüüri taha järsaku kohale eendub [[trompeeter|trompeetri]] rõdu. Kahekorruseline [[renessanss]]-stiilis esinduslik hoone oli hoovi poolt kolmeosaline: eenduvale saaliosale liitusid otstes kõrvalruumid. Kahepoolne paraadtrepp oli kaunistatud kuulidel seisvate püramiidjate [[obelisk]]idega. Juba varem hävinenud Riigisaali viimased jäänused lammutati pärast Riigikogu hoone valmimist.
=== Vene aeg ja kubermanguvalitsus ===
[[File:Toompea lossi esine park., AM 8680-8 F 10584.jpg|pisi|left|Toompea lossi, [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e hoone ja esine park. Ca 1880–1890, enne [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamist]]
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel seisis kindlus tühjana, kuni [[Katariina II]] ajal [[1767]]–[[1773]] rekonstrueeriti selle idatiib [[Eestimaa kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsuskubermanguvalitsuse]]e esindushooneks (Toompea loss kitsamas tähenduses; arhitekt [[Jena]]st pärit [[Johann Schultz]]). Hoone rajati kindluse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos [[Stür den Kerl]]i torniga ning [[Riigisaalihoone]] teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. Kubermanguvalitsuse peakorrusel asusid ka kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõunasuunalise [[anfilaad]]i [[Lossi plats]]i ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed.
 
[[File:BM08014Am.jpg|pisi|Toompea ja Toompea loss [[18. sajand Eestis|18. sajandil]]. [[Eduard Philipp Körber]]i joonis [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
{{Pildid kõrvuti|paremale|[[Fail:CH-NB - Estland, Tallinn (Reval)- Gebäude - Annemarie Schwarzenbach - SLA-Schwarzenbach-A-5-16-025.jpg|210|Pikk Hermann, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|330pisi|Lossi lõunakülg, (1937 ja Lossi lõunakülg, 2012}})]]
[[File:BM08014Bm.jpg|left|pisi|Toompea, [[Tallinna toomkirik|Toomkirik]] ja Toompea loss [[18. sajand Eestis|18. sajandil]]. [[Eduard Philipp Körber]]i joonis [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
[[Fail:Pikk Hermann, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|pisi|Lossi lõunakülg (2012)]]
 
<gallery>
[[File:BM08014Am.jpg|pisi|Toompea ja Toompea loss [[18. sajand Eestis|18. sajandil]]. [[Eduard Philipp Körber]]i joonis [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
[[File:BM08014Bm.jpg|left|pisi|Toompea, [[Tallinna toomkirik|Toomkirik]] ja Toompea loss [[18. sajand Eestis|18. sajandil]]. [[Eduard Philipp Körber]]i joonis [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
</gallery>
 
Ümberkujundused jätkusid ka [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il. [[1808]]. aastal ehitati hoone parem tiib ja [[1898]]. aastal ehitati kubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks, [[Konvendihoone]]sse toodi [[vangla]], mis põletati [[1917]]. aastal [[märtsirevolutsioon]]i käigus maha. 1900. aastaks ehitati kubermanguvalitsuse vastu haljasalale [[Aleksander Nevski katedraal]].
 
[[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, [[Väike linnus|Väikese kindluse]] peavärav, kagutorn [[Stür den Kerl]] ja [[Riigisaalihoone]]. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese kindluse ja [[Toompea eeslinnus]]e vahel. Hilis[[barokk|barokne]] paleelik [[fassaad]] on üldjoontes säilinud praeguseni.
 
Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv Valge saal, millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide [[anfilaad]]id ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne vara-[[uusklassitsismUusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] sisekujundus hävines [[1930. aastad|1930ndate]] ümberehitustes.
{{clear|right}}
 
== Riigikogu hoone ==
[[File:Riigikogu sisehoov1.jpg|thumb|left|Riigikogu hoone, (2010)]]
[[Fail:RKesimehekabinet.jpg|pisi|Riigikogu esimehe kabinet]]
[[Riigikogu]] hoone (arhitektid [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]]) kerkis 1920–1922 endise konvendihoone varemeile. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde endiste hobusetallide asemele mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan [[konvendihoone]]t, sisaldades sisehoovi ja viiteid [[ristikäik]]udele.
== Toompea lossi lõunatiib ==
Lõunatiib rajati [[1935]] (arhitekt [[Alar Kotli]]) projekti järgi [[siseministeerium]]i tarvis endise kameraalhoone ([[1793]]) kohale. Sellega seoses kujundati lossi lõunakülje [[rustika]]alne paekivifassaad ümber samas võtmes lossi idakülje paleeliku stiiliga ning laiendati [[Kuberneri aed]]a lääne suunas kuni [[klindiastang]]uni. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned.
{{clear|right}}
 
{{puhasta}}
{{Pildid kõrvuti|paremale|CH-NB - Estland, Tallinn (Reval)- Gebäude - Annemarie Schwarzenbach - SLA-Schwarzenbach-A-5-16-025.jpg|210|Pikk Hermann, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|330|Lossi lõunakülg, 1937 ja Lossi lõunakülg, 2012}}
== Vaata ka ==
* [[Toompea Väike linnus|Toompea Väike-Ordukindlus]]
* [[Toompea Suur linnus|Toompea Suur-Ordukindlus]]
 
== Kirjandus ==
* [[Rein Zobel]], "Tallinn (Reval) keskaegsed kindlustused", Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia, ISBN 9789949467129, Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda 2011, 287 lk
* [[Rein Zobel]], [[Juhan Maiste]], [[Mart Kalm]], "Toompea loss", Kirjastus: Riigikogu Kantselei, ISBN 9789985953167, Tallinn : Iloprint 2009, 165 lk
 
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [httphhttps://www.riigikogu.ee/?id=31565tulge-kulla/toompea-loss/ Toompea lossist ''Eesti Vabariigi Riigikogu'' kodulehel]
* {{kultuurimälestis}}
 
{{Coordinatekoord|NS=59.435350|EW=24.737324|type=landmark|region=EE}}
 
[[Kategooria:Eesti linnused]]
[[Kategooria:Eesti vanglad]]
[[Kategooria:Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna komtuurkond]]
[[Kategooria:Tallinna vanalinn]]
[[Kategooria:Toompea]]
[[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]]
[[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised|Toompea loss]]
[[Kategooria:Tallinna komtuurkondToompea]]