Redaktsioon: 15. aprill 2020, kell 13:45 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 800 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuni 2020, kell 21:34 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust →‎Tallinna vallutamine Uuem muudatus →
41. rida: 21. septembril 1944 loodi Nõukogude Kõrgema Väejuhatuse Peakorteri korraldusel neli mehhaniseeritud eelsalka, mille eesmärgiks oli Tallinna hõivamine. Ühe eelsalga moodustas [[8. Eesti Laskurkorpus]], mida alguses juhtis korpuse ülema asetäitja polkovnik [[Martin Pusten]], keda ootamatu surma järel asendas polkovnik [[Vassili Võrk]]. Salga moodustasid [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk\|354. laskupol]]gu 1. pataljon ja 2. pataljoni 5. ja 6. rood, automaatrelvade rood ja kaks rühma tankitõrjepüsside roodust. Eesti laskukorpuse ülema kindralleitnant [[Lembit Pärn]]a korraldusel paigutati nad 21. septembri hommikul [[Paasvere]] juures autodele ja tankidele ning suunati Tallinna peale.<ref name="hX6HH" /> 22. septembril hõivasid 8. armee 117. laskurkorpuse 125. ja 72. laskurdiviisi väeosad koostöös 27. ja 82. tankipolgu, 1811. liikursuurtükkide polgu ja 152. tankibrigaadiga Tallinna. [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk\|354. Laskurpolgu]] eelsalk ja alampolkovnik [[Eduard Kuslapuu]] 45. üksik tankipolk «Nõukogude Eesti eest», alampolkovnik Sergei Tšesnokovi 952. [[liikursuurtükk]]ide polk<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19830924.1.1 EESTI NSV JA TALLINNA VABASTAMISEST], Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 24 september 1983</ref>, eesotsas polguülema [[Vassili Võrk\|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september\|22. septembril]] [[Kolmas Riik\|Saksa]] vägedest maha jäetud [[Tallinn]]a~~. Tänavad olid tühjad~~. [[Leitnant]] [[Johannes Lumiste]] ja [[jefreitor]] [[Elmar Nagelman]] kõrvaldasid [[Pikk Hermann\|Pika Hermanni]] tornis lehvinud [[Eesti Vabariik\|Eesti Vabariigi]] [[Eesti lipp\|sinimustvalge lipu]] ja heiskasid asemele [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] [[Nõukogude Liidu lipp\|punalipu]] (28. septembril 1944 ilmunud ajalehe Uus Postimees reportaažis on Pika Hermanni torni esimese punalipu heiskajatena märgitud hoopis punaväelased V. Vrjurkov ja N. Golovan<ref name="nDu2l" />). Viimased suured põgenikelaevad olid Tallinnast lahkunud [[20. september\|20.]] ja [[21. september\|21. septembril]] ning mõned väikesed sõjalaevad, kuhu ka põgenikke peale võeti, veel 22. septembri hommikul.<ref name="Grabbi" /> Viimane Saksa väeüksus, mis Tallinnast sel hommikul lahkus, oli 531. mereväe suurtükipataljon. Enne laevaleminekut hävitati kõik suurtükid ja muu relvastus, erivarustus, relvad, mida polnud võimalik evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid, vagunid ja raudtee. [[Tallinna elektrijaam]]ale avati tuli merelt ja sadam purustati.{{lisa viide}}

Tallinna vallutamine (1944): erinevus redaktsioonide vahel