Jalaväe lahingumasin: erinevus redaktsioonide vahel

[[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] defineerib ühtlasi [[lahingusoomuk]]i kui soomustatud lahingumasina, mis võimaldab sõduritel soomuskatte alt avada tuld vastase pihta ja millel on vähemalt 20 mm kaliibriga kahur ning vahel ka tankitõrjesüsteem.<ref>[http://www.osce.org/library/14087?download=true] Treaty on conventional armed forces in Europe,. OSCE, 29.05. mai 2016</ref>.

EestisEesti keeles on alternatiivse sõnana, lohiseva pika kirjeldava väljendi asemel, olnudalternatiivse sõnana kasutusel ka termin '''rauter'''.

Esimene laialdaselt kasutatud jalaväe lahingumasin oli [[Lääne-Saksamaa|Lääne-Saksamaal]]l toodetud Schützenpanzer 12-3, mis teenis Bundeswehris[[Bundeswehr]]is 1958. aastast kuni 1980. aastate alguseni. PardarelvaksPardarelv oli 20 mm kahur ja masin mahutas pooljao suuruse üksuse.

[[Nõukogude Liit]] avalikustas 1967. aastal lahingusoomuki [[BMP-1]]. Masinal oli madal profiil ja väga hästi kavandatud esisoomus, mis pakkus täielikku kaitset [[NATO]] standardse 12,7 mm kaliibrilise kuulipilduja vastu ja osalist kaitset ka 20 mm Oerlikoni automaatkahuri vastu. PardarelvastuseksPardarelvastus oli BMP-1-l 73 mm siledatorulinesileraudne kahur ja AT-3 Sagger juhitavad tankitõrjeraketid. Sellise relvastusega võis NSV LiiduNõukogude lahingumasin ohustada isegi NATO lahingutanke.

Isikkoosseis võis astuda kontakti masinas, mis oli ise täiesti suuteline pidama lahingut, selle tulemusel oli kombineeritud rünnaku doktriin jõudnud kõige alumisele taktikalisele tasandile.

[[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-AafrikasVabariigis]] töötati 1971. aastaks välja esimene ratastel liikuv lahingumasin Ratel, mille põhieesmärk oli olla võimalikult mobiilne ja suure tulejõuga. Rõhku pandi just kiirusele, kuna masin pidi sammu pidama sammu kiirete rünnakutega ja tihti liikuma vaenulikel aladel. Lõuna-Aafrika väed olid varem liikunud brittide[[Ühendkuningriik|Briti]] Bedford MK veokites või saksaLääne-Saksa [[Unimog|Unimogides]]ides, miskuid olidkumbki soomustamata, kuid kumbki masin ei sobinud Aafrika keerulise maastikuga ega pakkunud kaitset miinide eest. Rateli kere oli seevastu mõeldud vastu pidama ka tankitõrjemiinide plahvatusele. Lõuna-Aafrika piirisõjas kasutati mõningase eduga 90 mm pardakahuriga Ratelit ka tankitõrjesoomukina tankidega võitlemisel.

Pärast BMP, Marderi ja ka ratastel Rateli edu võtsid ka teised riigid jalaväe lahingumasinad enda relvastusse. AmeerikaUSA Ühendriigid valmistasidvalmistas [[Bradley (lahingumasin)|M2 Bradley]], Ühendkuningriik Warriori, Jaapan 89FV, Hiina RV ZBD-97, India Abhay, Kanada LAV III, Hispaania ASCOD Pizarro, Itaalia Dardo, Prantsusmaa [[AMX-10P]] ja VBCI, ning Rootsi [[CV90]].

Enamikul lääneriikide jalaväe lahingumasinatel ei kasutata enam BMP ja Rateli stiilis suurekaliibrilisi sileraudseid kahureid, eelistades tankitõrjevõimekuseletankitõrjeks pigem suurema tulekiiruse ja parema täpsusega väiksemakaliibrilisi relvi.<ref>[http://strategicstudiesinstitute.army.mil/pubs/parameters/Articles/04winter/boston.pdf] Boston, S. Toward a Protected Future Force. 2004. 29.05.2016</ref>.

1990. aastate algul võeti lahkuvalt Vene armeelt üle üks töötav, kuid tehnikaõppe näitlikustamiseks osaliseltosaliste läbilõigetega kerega BMP-1, mis seisis 1990. aastail [[Jägala]] [[sõjaväelinnak]]us ([[Kalevi üksik-jalaväepataljon]]is). Lahinguväljaõppes see ei osalenud. Hiljem anti seisma jäänudseismajäänud masin üle [[Eesti Vabadusvõitluse Muuseum]]ile [[Lagedi]]l.

2014. aasta detsembris allkirjastati [[Eesti]] ja [[Holland|HollandiMadalmaad]]e vahel lepe 44 jalaväe lahingumasina [[CV90]] ostuks. Masinad onolid küll kasutatud, kuid vanim neist oli tollal vaid 7 aastat vana. Ostetud lahingumasinad kuuluvad Scoutspataljoni relvastusse, eesmärgiga tagada manöövrivabadus, suurem tulejõud ja parem kaitstustasekaitstus. Masinad saabuvadsaabusid Eestisse järk-järgult aastatel 2016–2018.<ref>[http://www.kmin.ee/et/eesmargid-tegevused/hanked] Hanked,. Eesti Kaitseministeerium, 29.05. mai 2016</ref>

Jalaväe lahingumasina ülesandeksülesanne on soomusjalaväe allüksuse (dessant) või pealeehitatud relvasüsteemi transport lahinguväljale ning osalemine lahingutegevuses koostöös [[tank]]ide ja muu lahingutehnikaga. Lahingumasinad paiknevad lahinguväljal oma soomusjalaväelastele võimalikult lähedal, toetades neid soodsalt positsioonilt oma pardarelvade tulega. Lähedus lahinguväljal võimaldab soomusjalaväelastel manöövriks kiirelt masinale asuda.

Jalaväe lahingumaisnaid on relvastatud vähemalt ühe [[kuulipilduja]] ja (automaat- või poolautomaat-) [[kahur]]iga. Lisaks kuulub nende relvastusse tavaliselt [[tankitõrjeraketikompleks]], samuti [[suitsugranaadiheitja]]d. Uuemate masinate relvastuses võib olla [[automaatgranaadiheitja]]. Enamasti on jalaväe lahingumasinad relvastatud 20–40 mm kaliibrilise kahuriga, kuulipildujatorni ja tankitõrjerakettidega.

Neil on hea läbivus ja liikuvus maastikul, sealhulgas osad on ka amfiibsed. [[Roomik]]veermik võimaldab liikuda hõlpsalt ka ebatasasel pinnasel ja lumes, kus ratassoomukidratasmasinad võivad jääda hätta jääda. See on vajalik lahinguväljal positsiooni valikuks ja jalastunud dessandile järgnemiseks. KaitstuseEnamik suurendamisekslahingusoomukeid lahingussõidab on lahingumasinatel tugevam soomuskaitse, kui [[soomustransportöör]]idelroomikutel, kuid hea liikuvuse säilitamiseks on seeka siiskiratastega nõrgemvariante. kui tankidel.

Soomuse paksus on erinevatelerineb mudelitel erinevsuuresti. Kergemad versioonid peatavad 12,7 mm kuule, raskemad masinad, näiteks [[Rootsi]] CV90 ja [[Venemaa]] BMP-3, peatavad esisoomusega 30 mm kahuri laskemürske. Küljed, katus ja põhi on üldiselt vähem soomustatud. Samuti on tarvis meeskonda kaitsta nii tankitõrje- kui ka jalaväemiinide vastu.

Kõige levinumad kaitsemeetmed on suitsugranaadid, mida võib kasutada visuaalse sihtimise vastu või ka oma jalaväedessandi katteks. Mõned mudelid, näiteks PrantsusmaaPrantsuse VBCI, kasutavad ka infrapunasensorite vastu mõeldud rakette, mis segavad soojusel põhinevaid sihtimissüsteeme.

Pearelv on enamikul lahingumasinatel kahur, mille kaliiber jääb vahemikku 20–40 mm, kuigi Venemaa ja [[Hiina RV]] päritolu masinatel on tihti peal ka 100 mm siledatorulinesileraudne kahur. Relvastus on efektiivne nii kergelt soomustatud masinate, jalaväe, helikopterite kui ka madalalt lendavate lennukite vastu. Laskemoona liigid on lisaks tavamoonaletavalisele veel näiteks plahvatavadlõhke-, süttivadsüüte- või soomust läbistavadsoomustläbistav kuulidmoon. Kasutusel on ka programmeeritava sütikuga õhus plahvatavad mürsud, mis on efektiivsed kindlustatud positsioonide ja helikopterite vastu.

Paljudel lahingumasinatel on torni lisatud väiksema kaliibriga kuulipilduja, kõige levinum variant on 7,62 mm kaliibriga. SamutiOn onka mudeleid,suurema millelkuulipildujate onarvuga rohkem kui üks taoline relv,masinaid (näiteks Venemaa BMP-3, millel on esiotsas kaks kuulipildujat masina esiotsas). Samuti on paljud lahingumasinad ehitatud avadega, läbi mille jalavägi võib avada tule kaitsest loobumata.

Mõned jalaväe lahingumasinad on varustatud tankitõrjerakettidega. Enamasti on tegu keskmaarakettidega (2000–4000 m), kuid on ka suurema ulatusega variante.<ref>[http://www.military-today.com/apc/bmd_4.htm] BMD-4 Airborne combat vehicle. 29.05. mai 2016</ref>. Samuti võivad masinad kanda õhutõrjerakette või kombinatsioonikombinatsioone mõlemast. Uuematel lahingumasinatel on relvastuses ka granaadiheitjad. Paljudel masinatel on suitsugranaadiheitjad enda varjamiseks.

Mõned jalaväe lahingumasinad on suutelised liikuma vee all, paljusid on võimalik transportida lennukitega. Venemaa BMD-seeria ja Hiina RV ZBD2000 masinaid võib langevarjuga saata otse lahinguväljale.

Ratastega versioonid jalaväe lahingumasinatestRatasmasinad on suutelised läbima pikki vahemaid, roomikutelroomikmasinaid masinaid tuleb transportidatransporditakse rongi või veoki abilveokiga. Nii roomik ise kui ka vastavaroomikmasina lahingusoomukisuurem kaalmass lõhuvad teid palju kiiremini kui ratastega masinadratasmasinad. PaljudPaljudel ratastegaratasmasinatel mudelid kasutavadon rehveseadmed, mis võimaldavad sõita edasi ka katkiseltkatkise sõitarehviga. Samuti on ratastel masinaratasmasina tippkiirus mööda teid sõitesteedel oluliselt suurem.

Roomikutega jalaväe lahingumasinateRoomikmasina veermikku on seevastu raskem kahjustada. Samuti pakuvad roomikud palju paremat manööverdamisvõimet poolkinnisel maastikul. Erinevalt ratastega mudelitestratasmasinast ei saa roomikutel masinatroomikmasinat peatada kumminaelte või tee blokaadigakumminaeltega. Kuna jalaväe lahingumasinad opereerivad tihti tankidega koos, on roomikutel masinatelroomikmasinatel nendega võrdne liikumisvõime. Ratastel masinadRatasmasinad peaksid tihti maha jääma ning tankid jääksid ilma jalaväe toest ja lahingusoomukid tankide kaitsest.

Roomikutel masinadRoomikumasinad saavad liikuda palju raskemates tingimustes ja vastasel on seetõttu raskem ennustada rünnaku suunda. Enamik riike kasutab ratastel soomukeid ainult toetusoperatsioonidel või madala riskiga rahuvalvemissioonidel, lahingus eelistatakse roomikuidroomikmasinaid.

LiikuvuseLiikuvust tagamisevähendab muudabsuurem keeruliseks masina kaalmass, mis kasutuse käigus võib kasvada kuni 30 protsenti lisasoomuse arveltpaigaldamisega.

2014. aastal korraldati Kaitseministeeriumi eestvõtteleestvedamisel konkurssvõistlus uute sõjandusterminite leidmiseks. Üllatuslikult ka seni keeleliselt hästi toiminud ja juurdunud ''lahingumasina'' asendamiseks. Võitjaks kuulutati lõpuks kellegi vähetuntudühe kaitseväelase pakutud ''rauter''.

Hoolimata konkursist,võistlusest tekitas uus väljend (ka selle vajalikkus) kutseliste riigikaitsjate ringkondades arusaamatust. Samuti ei kasutatud seda sageli kaitseväe enda ametlikes teadaannetes ega mõnikord isegi kaitseväe juhtkonna sõnavõttudes. Vältimaks nii "ebasobivaks osutunud", uut kui ka "vana" terminit, on mõnikord kasutatud väljaspool kaitseväge ametlikes sõnavõttudes või teadaannetes küll tehniliselt ja keeleliselt liiga üldist, kuid samas natukegi mõistetavamat "asendussõna" ''lahingusoomuk''.