Tartu Kunstikool: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tartu Kunstikool''' on [[Tartu]]s asuv keskeriharidust andev riiklik kutsekool.<ref>[https://archive.is/20130106144914/http://www.art.tartu.ee/uldinfo/ajalugu/ Tartu Kunstikooli ajaloost, arhiveeritud koopia.]</ref>

Tartu Kunstikooli pikk ja värvikas ajalugu on seotud Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ja seeläbikaudselt ka [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgema KunstikooliKunstikooliga PallasegaPallas (1919–1940)]]. Erakõrgkool Pallas riigistatilikvideeriti nõukogulike[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonile]] järgnenud ümberkorralduste käigus ning koolselle nimetatiasemele ümberasutati 1. septembrist 1940 riigi ülalpeetav kunstikool nimega '''Konrad MägiMäe nimeliseksnimeline Riigi KõrgemaksKõrgem KunstikooliksKunstikool'''. [[1944]]. aastastaastal võetinimetati kasutuselesee nimiümber '''ENSV Tartu RiiklikRiiklikuks KunstiinstituutKunstiinstituudiks'''.

1940. aastailaastate tegutsesidteisel kunstikõrgkoolidpoolel niitegutses [[Eesti NSV]]-s kaks kunstikõrgkooli – üks Tallinnas kuija teine Tartus. Kümnendi lõpul otsustati, et [[Tallinna Riiklik Kunsti Instituut|Tallinna Riiklik Kunstiinstituut]] ja ENSV Tartu Riiklik Kunstiinstituut tuleks ühendada, etja kogu kujutava kunsti alane kõrgharidus koondukskoondada Tallinna. Tartusse pidi jääma vaid kõrgkooliastujatekõrgkooli astujate ettevalmistamine ning kunstiõpetajate koolituskoolitamine. Loodava, keskeritasemekeskeriharidust andva kunstikooli õpetajatena nähti kunstiinstituudis õpetanud õppejõude, ka pidi uus kool tegutsemist alustama ENSV Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ruumides ning varadega. KunstikooliENSV Tartu Riikliku Kunstiinstituudi viimane direktorrektor oli kuni [[1949]]. aastani [[Anton Starkopf]]. Vastava [[määrus]]e võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu 13. novembril 1950.

Sellele järgnes [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrus 22. detsembrist 1950 "'''Tartu Kujutava Kunsti Kooli''' avamise kohta". Uuest1951. aasta sügisest tegutsemist alustanud kooli astujad said valida kahe osakonna – kunstipedagoogika ja skulptuuriosakonna – vahel. Peagi lisandusid teatridekoratsiooni, puidu kunstilise kujundamise, rõivaste konstrueerimise ja modelleerimise osakonnad.

1970. aastaid võib iseloomustada kui stabiilsuse aega. Kool elas aktiivset elu – õpiti, käidi praktikatel, koolis tegutses arvukalt huvialaringe, lõpetajad tegid lõputöödeks kujundusi Tartu koolidele, lasteaedadele, riigiasutustele. Tõusuaega üleelav [[skulptuur]]i eriala (arvukad monumendid jms.) tundis puudust tehnilistest teostajatest, kes aitaksid kunstnikel oma ideid realiseerida. Arvestades ühiskondlikku vajadust, avati kunstikoolis kivi kunstilise töötlemise osakond.

Uus tuul tiibadesse saadi 1990. aastatel, kui koolis tekkisid tänu uute osakondade avamisele tekkisid võimalused õppida [[tekstiilikunst]]i, [[maal]]i ja maalingute restaureerimist, [[meediakunst|meedia-]] ja [[reklaamikunst]]i ning [[fotograafia|fotograafiat]]. Sama kümnendi lõpuks õnnestus koolil viimaks saada ka päris omad ruumid [[Tähe tänav]]al.

[[2000]]. aastaks kasvas kunstikoolist välja uus kunstikõrgkool – [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Tartu Kõrgem Kunstikool]] (1. augustist 2018 nimega ''Kõrgem Kunstikool Pallas''), mis näeb oma põhiülesandena rakendusliku kunstikõrghariduse andmist. Esialgse vaimustusega kaasnes idee likvideerida Tartu Kunstikool kui kool, mille järele justkui puudus Eesti haridusmaastikul vajadus. Lõpetati ka uute õpilaste vastuvõtt. Siiski on elu näidanud, et keskeriharidusega kunstnik-teostajate järele pole vajadus kuhugi kadunud.

* 2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] aunimetus (kutseline kooslus)