Eesti keskaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:1530:1012:965:14B5:D026:1F4B:D3AE (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. Märgis: Tühistamine |
|||
34. rida:
[[Pilt:Vana-Liivimaa (Eesti keeles).PNG|pisi|300px|Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534)]]
Liivimaa ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivimaa ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivimaa ordu käsknikud Eesti alal olid [[Viljandi komtuur]], [[Tallinna komtuur]], [[Järva foogt]], [[Pärnu komtuur]] ja [[Narva foogt]]. [[16. sajand]]il oli osa Eesti aladest, endine [[Karksi foogtkond]], ka ordumeistri otsealluvuses.
Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos [[toomkapiitel|toomkapiitli]] ja alates [[15. sajand]]i teisest poolest ka [[rüütelkond]]adega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad vaimulikud võimumehed olid [[toompraost]] ja [[toomdekaan]], kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja [[stiftifoogt]], kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti (samuti oli kaks stiftifoogti Läti alal olevas Riia peapiiskopkonnas).
Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: [[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: [[Viljandi]], [[Paide]], [[Haapsalu]], [[Vana-Pärnu]], [[Uus-Pärnu]], [[Narva]] ja [[Rakvere]]. Linnalaadse staatusega oli 13. sajandil ka [[Lihula]], mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka [[Toompea]]l, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. [[Kuressaare]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt [[1563]]. ja [[1584]]. aastal. Teised kaubaalevid olid veel [[Keila]], [[Viru-Nigula]], [[Helme]], [[Otepää]], [[Põltsamaa]], [[Vastseliina]], [[Koluvere]], [[Kirumpää]], [[Pirita]], [[Laiuse]], [[Vana-Kastre]] ja Uus-[[Kastre]].<ref name="dkvlb" /> Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka [[Hansa Liit]]u, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel.
Oluliseks võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka vasallid, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba [[14. sajand]]il kuulus enamik maast. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] eelkäijaks olevat Harju-Viru vasallide korporatsiooni ehk [[Harju-Viru rüütelkond|rüütelkonda]] kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba [[1284]]. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka [[1253]]. aastasse või veelgi kaugemale. Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks 15. sajandi jooksul, väljaspool Põhja-Eestit olevatel ordu aladel ei kujunenud rüütelkonda kui poliitilist tegurit aga kuni keskaja lõpuni välja.
Talupojad ei mänginud Liivimaa poliitikas rolli, sest nad ei saanud osaleda poliitiliste seisuste kogunemistel ning suurem osa neist oli allutatud kas vasallile või maaisanda mõisavalitsejale. Samas oli Eestis siiski ka vabatalupoegi, kõige rohkem oli neid Järvamaal. Talupoegade olukord halvenes keskaja lõpu poole, kui kujunes välja [[sunnismaisus]].
Selline haldusjaotus kehtis kuni [[Liivi sõda|Liivi sõjani]] ([[1558]]–[[1583]]).
==Keskaegsed linnad Eestis==
| |||