Sammaspool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Täiend.
1. rida:
'''Sammaspool''', ka '''ekseem''' (murretes ''saupoolik'', ''nahakoi'', ''söötrei'' jne) on inimeste ja koduloomade krooniline nahahaigus.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia]] [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sammaspool2] vaadatud 17.05.2020]</ref>
 
Sammaspooleks kutsutakse erinevaid nahahaigusi, mille väljenduseks on naha peale tekkivad [[vistrik]]ud, [[lööve]] jms, mis sügelevad ja kibelevad. Enamjaolt on tegemist mingisuguse ekseemi liigiga.
 
== Eesti rahvausund ==
Rahvapärimuse järgi peeti sammaspoole tekitajaks [[maa-alused|maa-aluseid]], seepärast raviti seda üldiselt nagu maa-aluseidki, erinevate [[maagiline|maagiliste]] võtetega. Ka piirati haige koht joonega, sellele määriti soola, paberitahma, [[piip|piibuõli]], kõrvavaiku jm, aga ka eri taimede mahla ([[raudnõges]], [[piimalill]], [[lodjapuu]] jt).<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 191</ref>
Rahvapärimuse järgi peeti sammaspoole tekitajaks [[maa-alused|maa-aluseid]], seepärast raviti seda üldiselt nagu maa-aluseidki, erinevate [[maagiline|maagiliste]] võtetega:
* Kui sammaspoolikut tahad ära kaotada, siis võta üheksa odratera, vajuta nendega kolm kord sammaspoolikut ja viska siis need terad üle õla ahju. Kohe selle peale on sul sammaspoolik kadunud.
* Sammaspool kaub, kui kolm kasetohu tükki võetakse, iga tüki peale viisnurka rist ilma käe küljest ära võtmata tehakse, peale selle kolm piiret ümber tõmbatakse ja siis tohud ahju visatakse.
* Võta silgupea, nühi sellega haige koht üleni läbi ja sööda seda ühe punase lehma kätte jne.<ref name="FHM"> {{Netiviide |URL= http://herba.folklore.ee/?menu=haiguse&hid=135 |Pealkiri=Folkloor: Haiguste märksõnad |vaadatud 17.05.2020]}}</ref>
 
Rahvapärimuse järgi peeti sammaspoole tekitajaks [[maa-alused|maa-aluseid]], seepärast raviti seda üldiselt nagu maa-aluseidki, erinevate [[maagiline|maagiliste]] võtetega. Ka piirati haige koht joonega, sellele määriti soola, paberitahma, [[piip|piibuõli]], kõrvavaiku jm, aga ka eri taimede mahla ([[raudnõges]], [[piimalill]], [[lodjapuu]] jt).<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 191</ref>
Mõneti oli sammaspoolest erinev ''veiseröögatus'' (ka ''röögatis'') ehk [[impetiigo]], mis viitab koduloomale (veisele) ja tema äkilisele häälitsusele (röögatusele) inimese poole. Haigus arvati tekkivat kui röhitseva [[veis]]e hingus sattus mõnele inimese kehaosale.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/> Seda haigust raviti mõneti teistsuguste maagiliste võtetega.
 
Mõneti oli sammaspoolest erinev ''veiseröögatus'' (ka ''röögatis'') ehk [[impetiigo]], mis viitab koduloomale (veisele) ja tema äkilisele häälitsusele (röögatusele) inimese poole. Haigus arvati tekkivat kui röhitseva [[veis]]e hingus sattus mõnele inimese kehaosale.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/> Seda haigust raviti mõnetiveidi teistsuguste maagiliste võtetega.:
* Kui kellegil veiseröögates on, siis peab must kaeratera võetama, sellega viienurgeline rist haige koha peale tehtama, siis saab ta terveks.
* Kui veiseröögats ihu peal on, siis võetakse kasetohi ja tehase viitinurgi kujutust peale ja vajotakse haige koha peale ja visatakse üle õla tulle, siis kaob kohe ära.
* Kui elajas inimese peale röögatab, siis peab kolm korda vastu sülitama, muidu ajab "veiseröögatus" külge jne.<ref name="FHM"> {{Netiviide |URL= http://herba.folklore.ee/?menu=haiguse&hid=135 |Pealkiri=Folkloor: Haiguste märksõnad |vaadatud 17.05.2020]}}</ref>
== Vaata ka ==
* [[Maa-alused (haigus)]]
14. rida ⟶ 23. rida:
 
== Välislingid ==
* [http://herba.folklore.ee/?menu=haiguse&hid=135] Haiguste märksõnad, sammaspoolik, veiseröögatus]
 
[[Kategooria:Eesti rahvausund]]