Harilik toakärbes: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga 'kärbseseks hahaha <br /> Kategooria:Eesti kahetiivalised' Märgised: Asendamine blanking Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8A1D:2480:D5C5:EED2:E140:1751 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Tegel. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Harilik toakärbes
| staatus =
| pilt = Common housefly 01.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 240px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Kahetiivalised]] ''Diptera''
| alamselts = [[Kärbselised]] ''Brachycera''
| sugukond = [[Päriskärblased]] ''Muscidae''
| perekond = [[Toakärbes]] ''Musca''
| liik = '''Harilik toakärbes'''
| binaarne = ''Musca domestica''
| binaarse_autor = ([[Carl von Linné|L.]], 1758)
| leviku_kaart =
| leviku_kaardi_laius =
| leviku_kaardi_seletus =
| sünonüümid =
}}
[[Pilt:Moscas. Fecundación. Bastavales, Brión, 090905.jpg|thumb|Harilike toakärbeste [[kopulatsioon]].]]
'''Harilik toakärbes''' (''Musca domestica'') on [[kahetiivalised|kahetiivaliste]] seltsi ja [[toakärbes|toakärbse]] perekonda kuuluv putukaliik. Harilik toakärbes on kõigist putukatest levinuim, teda on leitud kogu maailmast. Ta on muuhulgas [[Infektsioon|nakkuste]] levitaja.
==Kirjeldus==
Täiskasvanud isendid on ligikaudu 6 mm pikkused, emased on isastest suuremad. Harilikul toakärbsel on hall keha, nelja pikitriibuga selg. Kõht on kollakas või hall, keskel paikneb triip. Külgedel on korrapäratud tumedad laigud. Terve keha on kaetud [[karvake]]stega, mis aitavad tal lennata.<ref name="Hussein"/> Karvakesed osalevad maitsmisel, haistmisel ja kompimisel. Signaal tekib substraadil karvakeste paindumisel. Jalgadel on kleepuvad padjakesed, mille abil saavad liikuda siledatel pindadel nagu vertikaalne klaas, samuti pea alaspidi. Toakärbse suuosad on kohastunud [[vedelik]]e imemiseks. Emastel isenditel on suur silmavahe (isastel isenditel puutuvad silmad peaaegu kokku). Silmad on laiad ja punased, neil puuduvad silmalaud. Sel põhjusel hõõruvad toakärbsed sageli jalgadega oma silmi, et neid puhastada.<ref name="arizona"/>
Toakärbestel on üks paar läbipaistvaid [[tiib]]u, mille neljas pikisoon on tipuosas järsult kaardunud.<ref name="Hussein"/> Teine paar on muundunud lühikesteks nuiakujulisteks [[sumisti]]teks. Sumisti paksenenud ots toimib ballastina, tasakaalustades esitiibade liikumist, samuti teavitavad need aju liikumissuuna muutustest.<ref name="miksike"/> Kärbsel on kuus jalga.
== Elutsükkel ==
Toakärbse areng toimub [[Täismoone|täismoondega]] ning selle võib jagada neljaks faasiks. [[Ontogenees|Areng]] algab viljastatud munarakus, milles kujuneb vagel. Pärast munast koorumist kasvab vagel teatud suuruseni ning moodustab [[kookon]]i. Vagla ja [[valmik]]u üleminekuperioodi nimetatakse nukuks.
Emane toakärbes muneb [[kõdu]]nevale aluspinnale munad – 100–120 tükki korraga. Harilikult valib ta aluspinnaks [[sõnnik]]u. Munade areng vältab vahel vaid 8 tundi, harva 3 päeva või kauem. Seejärel kooruvad munadest vaglad. Need on valged, jalutud, värtnakujulised, eestpoolt kitseneva 13-lülilise kehaga.<ref name="HortFACT"/> Vaklade keha teravatipulises esiosas paikneb suuava. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkuma ja otsivad selleks kuiva koha. Selleks ajaks on nad 8–12 mm pikad. Edasine areng toimub pruunikas, paksude seintega tünnikujulises kookonis.
Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub küps valmik kookoni esiotsas oleva raku katki, mille tulemusel avaneb selle ees asuv kaaneke.<ref name="miksike"/> Soojades tingimustes koorub valmik kolme päeva jooksul. Koorumise hetkel on hariliku toakärbse tiivad väikesed ja kokkulapitud. Seni, kuni valmiku keha kuivab ja tiivad tugevnevad, valmik lennata ei saa. Normaalsetes tingimustes võib protsess kesta kuni tund, kohe pärast seda toimub [[paaritumine]].<ref name="edis"/>
Täiskasvanud kärbeste eluiga on 15–20 päeva, kuid nad võivad elada kuni 2 kuud. Ilma [[Toit|toiduta]] suudavad nad elada vaid kolm päeva. Toidu, eriti [[Suhkrud|suhkru]] kättesaadavus pikendab eluiga. Üksnes ligipääs loomajäätmetele ei taga harilikele toakärbestele pikka eluiga. Emased isendid vajavad [[Valgud|valke]], et toota mune, seetõttu neile üksnes sõnnikust ei piisa.<ref name="Hussein"/> Harilik toakärbes talvitub sõnnikukuhjades või teistes kaitstud kohtades nuku või vastsena.<ref name="piedpiper"/>
== Toit ==
Toakärbse vakladel puudub pea. Soolevälisel seedimisel lasevad vaglad toidule seedeensüüme ja muudavad söögi vedelaks. Selle tulemusel ujub kogu kärbeste vaklade koloonia seeditud keskkonnas, mida nad pidevalt neelavad. See võimaldab kasutada toitu võimalikult kokkuhoidlikult, sest ühes liitris sõnnikus võib üheaegselt areneda 1000–1500 kärbsevakla, kuid seasõnnikus isegi kuni 4000.<ref name="Remm"/>
Vahetult enne vaglastaadiumi lõppu otsivad vaglad nukkumiseks kuiva kohta. Arvukal hulgal kärbseid elab lindlate ja lautade ümbruses, kus saavad toituda lindude ja loomade väljaheidetel. Kodude ümbruses saavad kärbsed kasutada toiduallikatena prügi- ja kõdunevaid muruhunnikuid. [[Vesi]] on toakärbse toitumises hädavajalik, selleta suudaksid nad elada vaid kuni 48 tundi.
Toakärbes pole võimeline toitu närima, kuna tal on [[Suised|suiste]] asemel [[imikärss]]. Seetõttu sööb ta vaid vedelat toitu. Kärbeste toidu moodustavad väljaheited, riknenud liha ja kõdunenud taimeosad. Tahkele toiduobjektile peavad sülge pritsima ning toit muutub [[ensüüm]]ide toimel vedelaks.<ref name="water"/>
==Soomääramise mehhanism==
Toakärbsed on bioloogilise uurimise all soomääramise mehhanismi tõttu. Looduses on mitmeid soomääramise mehhanisme (näiteks isase või emase [[heterogaamia]], [[haploidsus]] või [[diploidsus]], keskkonnategurid). Liigisiseselt töötab vaid üks soomääramise mehhanism. Toakärbestel esineb mitu soomääramise mehhanismi, näiteks isaste heterogaamia, emaste heterogaamia ja emapoolne kontroll järglase soo avaldumise üle. See teeb toakärbse sobivaks näidiseks soomääramise mehhanismide evolutsiooni uurimisel.<ref name="zora"/>
==Evolutsioon==
Harilikud toakärbsed on arenenud [[Kainosoikum]]is umbes 65 miljonit aastat tagasi, levik algas lõunapoolkeralt Palearktilisest piirkonnast. Harilik toakärbes on inimesega tihedas [[Kommensialism|kommensialistlikus suhtes]]. Seega on üsna tõenäoline, et nende ülemaailmne levik sai paralleelselt toimuda uute elupaikade asustamisega inimeste poolt.<ref name="hydeparkmedia"/>
==Kärbsed ja inimene==
Harilik toakärbes on sünantroop, see tähendab, et ta on rohkem või vähem seotud inimesega. Toakärbest ei esine enam looduses väljaspool linnu ja asulaid. Jahedama [[kliima]]ga aladel elutseb inimeste poolt köetavas ümbruses. Sõnnik, fekaalid, igasugune praht on toakärbse kui inimasulate alalise elaniku arengusubstraadiks. Kärbseid meelitavad ka kanalisatsioonitorud, mis on maailma paljudes paikades täis soolenakkuste pisikuid. Neis piirkondades on vajalik kärbseid käsitleda nakkuskandjatena, kuna võib inimeste toidu pisikutega nakatada. On tavaline, et sülje eritamisel tahkele toidule oksendavad toakärbsed maost poolseeditud toitu. See ongi peamine viis, kuidas toakärbes nakkusi levitab.
Iga kärbes kannab pärast väljaheidetel või jäätmetel viibimist oma kehal umbes kuut miljonit [[Mikroorganismid|mikroorganismi]] ning sooltorus veel 25–28 miljonit. [[Düsenteeria]]t ja muid sarnaseid [[haigus]]i tekitavad [[bakterid]] ei seedu kärbse sooltorus, vaid väljuvad sealt täiesti elujõulistena. Seepärast on võitlus toakärbsega ja hügieeninõuete järgimine väga olulised soolenakkuste ennetamisel.<ref name="miksike"/> Toakärbsed on öösel inaktiivsed. Öösiti puhkavad nad ehitiste lagedel, palkidel ja juhtmetel. Õues on nende puhkepaikadeks puud, väljas paiknevad traadid, rohi ja põõsastikud.
===Toakärbsed kui haigusekandjad===
Kärbestel on leitud [[kõhutüüfus]]e ja [[paratüüfus]]e batsille, düsenteeriakepikesi, [[tuberkuloos]]ikepikesi, [[siberi katk]]u eoseid, difteeria ja [[Hepatiit|hepatiidi]] tekitajaid ning ka [[nugiussid]]e mune.<ref name="Remm"/>
==Toimetulek toakärbestega==
===Hügieen ja ennetamine===
Esialgu tuleb teha kindlaks piirkonnad, kus harilik toakärbes saab paljuneda.
Elimineerida tuleks pinnad, mis on toakärbeste atraktantideks ja kus nad saavad sigida. Prügi tuleb hoida suletud konteinerites, mis peavad olema puhtad ja asuma majast eemal. Prügikaste tuleb regulaarselt tühjendada. Ümbrusest tuleks eemaldada sõnnik, taimne ja loomne materjal ning liigne niiskus.
===Sissepääsu takistamine===
Toakärbeste siseruumidesse sissetungimise takistamiseks tuleb hoida uksed, aknad ja ventilatsiooniavad kinni. Muud sisenemisavad katta võrkude või sulgeda tihenditega.
===Mehaanilised vahendid===
#Kärbsepiits – kõige keskkonnasõbralikum vahend.
#Kärbsepaber – toode, mis on mõeldud kärbeste ja teiste putukate püügiks. Kärbsepaber on kaetud liimi ja atraktandiga, mis meelitab kärbseid paberile maanduma. Liimi kinni jäänud putukad surevad aeglaselt nälga. Paremad on kärbsepaberid, mis sisaldavad [[mürk]]i, et paberile maandunud putukas sureks kohe.
#Ultraviolettvalguslõksud tööstushoonetes. Inimesed ei näe [[Ultraviolettkiirgus|UV-valgust]], kuid putukad näevad. Ultraviolettvalguslõksudest eritunud valgust peavad kärbsed ekslikult päikesekiirguseks. UV-lõksud tuleks paigutada nii, et väljaspool hoonet poleks neid näha. Seda ei tohi asetada kõrgemale kui 154 cm põrandast, kus on kärbseid kõige rohkem; lähedale ei tohi jääda konkureerivat valgus- ja toiduallikat. UV-lampe on vaja vahetada vähemalt kord aastas.
Samuti kasutatakse kärbeste tõrjeks keemilisi vahendeid, kuigi soovitatavalt viimasel võimalusel. Ribasid, mis eritavad kärbsemürki, võib paigutada pööningule ja teistesse tühjadesse väikestesse ruumidesse, kus kärbsed on probleemiks. Aerosoolid sisaldavad püretroide, mis on harilikule toakärbsele mürgine, kuid pakuvad probleemile vaid ajutist kergendust. Kui kodus on palju kärbseid, siis on mõistlik välja selgitada probleemi põhjus.<ref name="idph"/><ref name="wisegeek"/><ref name="pestproducts"/><ref name="ento"/>
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Hussein">[http://entnemdept.ufl.edu/creatures/urban/flies/house_fly.htm Musca domestica Linnaeus Hussein Sanchez-Arroyo and John L. Capinera, University of Florida 1998]</ref>
<ref name="arizona">[http://insected.arizona.edu/flyinfo.htm Fly Information, The University of Arizona The Center for Insect Science 1997]</ref>
<ref name="miksike">[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/toakarbes_evelin.htm Miksike 2005]</ref>
<ref name="HortFACT">[http://www.hortnet.co.nz/publications/hortfacts/hf401042.htm HortFACT House fly life cycle]</ref>
<ref name="edis">[http://edis.ifas.ufl.edu/pdffiles/IG/IG09100.pdf Filth-breeding flies, P. G. Koehler and F. M. Oi, 2007]</ref>
<ref name="piedpiper">[http://www.the-piedpiper.co.uk/th6a.htm Housefly Stuart M Bennett 2006-2008]</ref>
<ref name="Remm">H.Remm. Loomade elu Selgrootud III, Tallinn: Valgus 1984</ref>
<ref name="water">[http://www.who.int/water_sanitation_health/resources/vector302to323.pdf CHAPTER 6. Houseflies]</ref>
<ref name="zora">[http://www.zora.uzh.ch/509/1/D%C3%BCbendorferetal2002V.pdf Musca domestica, a window on the evolution of sex-determining mechanisms in insects Dübendorfer, A; Hediger, M; Burghardt, G; Bopp, 2002]</ref>
<ref name="hydeparkmedia">[http://www.hydeparkmedia.com/housefly.html The Housefly has made a pest of himself for 25 million years]</ref>
<ref name="idph">[http://www.idph.state.il.us/envhealth/pcfilthflies.htm Prevention and control Illinois Department of Public Health]</ref>
<ref name="wisegeek">[http://www.wisegeek.com/what-is-flypaper.htm What is flypaper] wiseGEEK</ref>
<ref name="pestproducts">[http://www.pestproducts.com/uv_light.htm What is UV] Pest Control Supplies, Do It Yourself Pest Control]</ref>
<ref name="ento">[http://ento.psu.edu/extension/factsheets/pdf/houseFlies.pdf House flies, The Pennsylvania State University 2007]</ref>
}}
== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Eesti kahetiivalised]]
| |||