Redaktsioon: 17. mai 2020, kell 09:55 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 377 muudatust →‎"Rahvaste rikkus" ("The Wealth of Nations") ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2020, kell 10:01 redigeeri eemalda Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 377 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: [[Pilt:Smith - Inquiry into the nature and causes of the wealth of nations, 1922 - 5231847.tif\|pisi\|''Inquiry into the nature and causes of the wealth of nations'', 1922]] Juba enne oma põhiteose "[[~~Rahvaste~~Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja ~~rikkus~~põhjustest]]e" avaldamist sai Smith kuulsaks oma [[1759]] avaldatud teosega eetilisest käitumisest, milles ta esitas [[moraal]]i põhimõtete teooria. Smith arutles, kuidas inimene, keda huvitab ainult tema ise, saab kujundada selliseid moraalipõhimõtteid, mis arvestaksid ühiskonnaga, ehk kas on võimalik, et inimene, kes nagu päike on oma süsteemi keskpunkt, laseb ennast mõjutada sellest, mida väikesed planeedid tema ümber mõtlevad. Pärast oma esikteose avaldamist levis kuuldus uuest suurest mõtlejast kohe ka mandrile. Uut õpetlast tulid kuulama üliõpilased mitte ainult prantsuse ja saksa ülikoolidest, vaid isegi Venemaalt. 23. rida: [[1764]] oli Smith oma radikaalsete vaadete tõttu sunnitud professoriametist loobuma ja hakkama Buccleuchi [[hertsog]]i poja koduõpetajaks. Et hertsogi pere planeeritud kuuajane külastus [[Prantsusmaa]]le venis poolteise aasta pikkuseks, siis alustas Smith, nagu ta ise väitis, raamatu kirjutamist puhtalt ajaviiteks. [[1776]] see raamat ilmuski. "~~Rahvaste~~Uurimus riikide ~~rikkus~~rikkuse iseloomust ja põhjustest" tutvustas filosoofia-, poliitika- ja ärimaailma~~. Raamatu tegelik pealkiri on "Uurimus rahvaste rikkuse olemusest ja põhjustest"~~. Seega oli Smithi eesmärk näidata põhjuslikke seadusi, kuidas rahva rikkus suureneb. Ta seletas, kuidas vaba [[turg]] töötab, [[Spetsialiseerumine (majandus)\|spetsialiseerumist]], [[majanduspoliitika]]t jne. [[1981]] tuli koos [[Ronald Reagan]]iga teist korda võimule ka Adam Smith koos väikese valitsuse, väikeste [[sotsiaalabi]]programmide ja valitsuse vähese hinnamääramise ideedega. Reagani majandusabi tavatses märkida: «Kui sa midagi ei reguleeri, on hea, veel parem on, kui sa midagi dereguleerid.» Kakssada aastat pärast "~~Rahvaste~~Uurimuse riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest" avaldamist oli Smith igati aktuaalne. == Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest (''The Wealth of Nations'') == 75. rida: == Tarbimine ja rahvastik == Klassikaline majandusteadus osutas tootmisele suuremat tähelepanu kui tarbimisele. Smith püüdis oma töös "~~Rahvaste~~Uurimus ~~rikkus~~riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest" kirjeldada rahvastiku arvukust seoses tarbimise muutustega. Tema arutlus oli järgmine. Alamklassi peredel on tavaliselt palju lapsi. Kui töölistel on madalad palgad, siis on perekonna tarbimine väga piiratud ning paljud lapsed surevad vaesuse ja viletsuse tõttu. Ühiskonnas väheneb tööjõu pakkumine ja kasvab nõudlus tööjõu järele. Selle tagajärjel palgad tõusevad, töölisperekondade elamistingimused paranevad ja rohkem lapsi jõuab täisikka. Kui tööjõu pakkumine ületab nõudluse, siis palgatase langeb ning perekondade sissetulekud vähenevad, elamistingimused halvenevad ja rahvastiku juurdekasv aeglustub. Nõnda reguleerib nõudlus tööjõu kui kauba järele rahvastiku taastootmist. Rahvastiku juurdekasv kiireneb siis, kui nõudlus ületab pakkumise, ning aeglustub siis, kui tööjõu pakkumine ületab nõudluse. Niisugune üldistus väärib tähelepanu ka tänapäeval, kaks ja pool sajandit hiljem.

Adam Smith: erinevus redaktsioonide vahel