Bellagio vald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
| nimi = Bellagio
| hääldus = belˈlaʤo<ref name="pron" />
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Comune di Bellagio |
| pilt = Lac de Côme - Bellagio.jpg
| vapp = Bellagio-Stemma.png
| pindala =
| elanikke =
| asendikaart = Itaalia
| asendikaardi_seletus =
| silt = Castel di Sangro
| asendikaardi_pilt = Map of comune of Bellagio (province of Como, region Lombardy, Italy) - After 2013.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = <small>Bellagio omavalitsuse asend [[Como provints]]is<br />(piirid peale 2013. aastat)</small>
}}
 
'''Bellagio''' ([[lombardia keel]]es ''Belàs'') on omavalitsusüksus (''comune'') [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Como provints]]is. Koht on olnud ammu tuntud tänu oma asukohale Y-tähe kujulise [[Como järv]]e (tuntud ka nimega Lario järv) kolme haru ristumiskohas.
 
Bellagio asub järve kahte lõunapoolset haru eraldava poolsaare tipus ja Bellagiost paistavad ära ka üle järve põhja pool asuvad [[Alpid]]. Bellagio kaitsepühak on [[Jaakobus (Sebedeuse poeg)|Apostel Jaakobus]], kelle päeva tähistatakse [[25. juuli]]l. Sealseid elanikke tuntakse kas nimega ''Bellagini'' ([[itaalia keel]]es) või ''Belagìn'' (kohalikus murdes).
 
==Geograafia Asend ==
[[Pilt:BellagioPromontorio.jpg|pisi|left|Vaade Bellagiole]]
Bellagio asub Como järve kaheks jaotaval maaninal. Turismiga seotud kohad võtavad enda alla neeme kõige järvepoolsema osa ning arvukad elamupiirkonnad asuvad laiali nii mööda järve kaldaid kui ka mägede nõlvasid.

== Loodus ==
=== Pinnamood ===
Como järve tegeliku maastiku vormisid suured [[pleistotseen]]i-aegsed jäätumised koos [[Valtellina]] ja Valchiavenna orgudest lähtuvate aukartustäratavate vooludega: vähemalt neli korda jõudsid liustikud nii kaugele lõunasse kui seda on [[Monza ja Brianza provints|Brianza]]. Muistsest liustikuvaibast kerkisid vaid kõige kõrgemad tipud, sealhulgas St Primo mägi, mis sundis liustikke endid kaheks haruks jagama.
 
=== Kliima ===
Muistsest liustikuvaibast kerkisid vaid kõige kõrgemad tipud, sealhulgas St Primo mägi, mis sundis liustikke endid kaheks haruks jagama. Puude ja lillede vohamist soodustab pehme ja mahe kliima. Keskmine päevane temperatuur on talvel harva allpool 6–7 kraadi ja suvine keskmine päevane temperatuur on 25–28 kraadi kandis, kuid seda leevendab pärastlõunane iseloomulik õrn Como järve briis ehk ''breva''.
 
== Ajalugu ==
"Como järve pärl" Bellagio oli kuulus juba [[Vana-Rooma]] ajal ja piirkonna ajalugu on suuresti määranud ära koha kaunis ja strateegiliselt oluline asukoht.
 
=== Esiajalugu ja Rooma keisririik ===
Kuigi teatud leiud annavad tunnustust sellest, et Bellagio ümbruses leidus inimasustust juba [[paleoliitikum]]i ajal (ligikaudu 30 000 aastat tagasi), tekkis alles [[7. sajand eKr|7.]]–[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] järves olevale neemele arvukaid väikseid järveäärseid külasid teenindanud ''castellum'' (koht jumalate teenimiseks ja kauplemiseks).
 
35. rida ⟶ 39. rida:
Vanad roomlased tõid Bellagio kanti ka oliivipuu ja loorberi, mida leidub järve ümbruses ohtralt veel tänapäevalgi. Roomlased olid ka esimesed, kes kasutasid Bellagiot puhkusekohana. Ühes oma kirjas kirjeldab [[Plinius Vanem]] pikki perioode, mida ta veetis oma Bellagios asunud villas ja mille jooksul ei praktiseerinud ta mitte ainult uurimistööd ja kirjutamist, vaid ka jahti ja kalapüüki.
 
=== Keskaeg ===
[[Pilt:ChiesaSanGiacomo.jpg|pisi|left|150px|12. sajandist pärinev San Giacomo kirik]]
Pärast seda, kui Põhja-Itaalia vallutasid [[langobardid]], kindlustati Bellagiot veelgi ja aastal [[744]] asus sinna elama langobardide kuningas [[Liutprand]].
 
Arvatakse, et aastaks 1100 oli Bellagio juba sõltumatu [[kommuunvald (Itaalia)|vald]] ja rahvakohtu asukoht ning et sel ajal oli piirkonna sõltuvus Comost vaid formaalne. Ent Bellagio strateegiliselt tähtis asukoht oli Como jaoks väga oluline ja seetõttu pidid sealsed elanikud elama üle rohkem kui ühe Como sissetungi ning kahe naabri vahel peeti ka arvukalt järvelahinguid. Aastal [[1154]] sunniti [[Friedrich I Barbarossa]] juhtimise all Bellagiot Comole truudust vanduma ja viimastele ka tribuuti maksma.
 
[[13. sajand]]i lõpus oli arvukates sõdades [[gibelliinid]]e (ehk keisri toetajate) poolel osalenud Bellagio kindlasti üks osa [[Visconti]]de valdustest ja piirkond liideti [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogiriigiga]].
45. rida ⟶ 49. rida:
Kui viimane [[Milano hertsog]] [[Francesco II Sforza]] aastal [[1535]] suri, algas kogu Lombardias kahe sajandi pikkune ränk aeg [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania]] valitsemise all (ajajärk, millest [[Alessandro Manzoni]] kirjutas teose "Kihlatu"). Hispaania valitsemise ajal ehitati muuhulgas Bellagios selle Guggiate naabruskonnast Suira naabruskonda viivad "Derta" nime kandvad trepid.
 
Aastal [[1533]] oli Francesco Sfondrati ostnud Bellagio läänivaldused ja Sfondrati perekond jäi rohkem kui 200 aastaks Bellagio kõige olulisemaks suunajaks ja kogu linna ajalugu koos selle arengu ja sündmustega oli selle perekonnaga seotud. Tänu ideaalsele asukohale transpordi ja kaubanduse seisukohast, õitsesid sellel ajajärgul Bellagios erinevad väiketööstused, mille hulgas olid eriti tähelepanuväärsed küünalde ja siidi tootmine (viimase puhul koos sellele lisanduvate [[siidiuss]]ide aretamise ja [[Mooruspuu|siidiussipuusiidiussipuude]]de kasvatamisega).
 
=== 18. ja 19. sajand ===
[[Pilt:Nessi, Antonio (1834-1907) - Veduta di Bellagio - Lago di Como.jpg|pisi|right|Bellagio 19. sajandi lõpul]]
Carlo Sfondrati surma järel läks Bellagio piirkonna valduste omandiõigus kuulsale Serbelloni perekonnale.
62. rida ⟶ 66. rida:
Neist mõned koos avamise ajaga: aastal [[1870]] aurulaeva Lario kapteni vana maja kohale ehitatud Hotel Firenze ja aastal [[1872]] avatud Grand Hotel Bellagio (nüüdne Grand Hotel Villa Serbelloni). Aastal [[1888]] võtsid kolm suuremat hotelli (Hotel Genazzini, Grande Bretagne ja Grand Hotel Bellagio) gaasivalgustuse asemel kasutusele elektrivalgustuse ning alles pärast seda hakati sama valgustust kasutama aristokraatlikes kodudes. Bellagio oli üks esimesi rahvusvaheliseks muutunud Itaalia turismikohti ja alates sellest ajast ei ole see kunagi mandunud massturismi sihtkohaks.
 
== Villa Melzi d'Eril ==
[[Pilt:Villa Melzi (Bellagio) - DSC02854.JPG|pisi|left|[[Villa Melzi d'Eril]]]]
See tähtis järve kohal kõrguv hoone ehitati vahemikus [[1808]]–[[1815]] arhitekt [[Giocondo Albertolli]] plaanide järgi [[Napoleon I]] enda poolt [[Lodi]] hertsogiks määratud Francesco Melzi d'Eril'i, kes täitis Napoleoni jaoks alates aastast [[1802]] [[Itaalia vabariik (Napoleoni)|Itaalia vabariigi]] asepresidendi rolli, tellimusel. Lühiajalise [[Itaalia kuningriik (Napoleoni)|Itaalia kuningriigi]] tekkega aastal [[1805]] täitis Melzi d'Eril Keisririigi kantsleri ülesandeid.
69. rida ⟶ 73. rida:
Melzide residentsi kaunistati ja sisustati ka pärast tema poliitilise karjääri lõppu, sest Francesco Melzi d'Eril soovis muuta villa sama elegantseks kui seda olid [[Monza]]s asuv kuninglik villa ja teised Como järve ääres asunud villad. Seetõttu telliti töid tollastelt kuulsatelt kunstnikelt: maalikunstnikud [[Andrea Appiani]] ja [[Giuseppe Bossi]], skulptorid [[Antonio Canova]], [[Giovanni Battista Comolli]] ja [[Luigi Manfredini]].<ref name="ZUtHM" /> Ta oli ka kirglik kollektsionäär, kellel ei olnud selles Como järve piirkonnas muid rivaale peale omanimelise villa omaniku Giovan Battista Sommariva (tänapäeval tuntakse villat nimega [[Villa Carlotta]]); olles Melzi enda poolt poliitikas alistatud (Napoleon eelistas aastal [[1802]] Itaalia vabariigi asepresidendina just Melzit), püüdis ta oma kaotatud prestiiži tagasi saada, kogudes kokku tähelepanuväärse kunstikogu.
 
Villa Melzit iseloomustavad mööda järve kallast harmooniliselt kulgevad inglise stiilis aiad. Sellise aia saavutamine kätkes endas märkimisväärset sekkumist sealse maapinna struktuuri ja silmapaistvate tugimüüride ehitamist. Selles monumentide, muude ajalooliste esemete (mh just Napoleoni selgesõnalise soovi tõttu sinna toodud [[Veneetsia]] [[gondel]] ja kaks väärtuslikku [[Egiptus]]e kuju), haruldaste eksootiliste taimede, puude, [[kameelia]]hekkide, [[asalea]]salude ja hiiglaslike [[rododendron]]itega rikastatud ümbruses moodustavad villa, kabel ja talveaed tähelepanuväärse ansambli, milles [[uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistlik]] stiil saavutas ühe oma tippudest.
 
== Transport ==
=== Õhu kaudu ===
Bellagiole kõige lähemal asuvad lennujaamad on
* [[Milano Malpensa lennujaam]] (MXP), [[Milano]]
78. rida ⟶ 82. rida:
* [[Bergamo Orio al Serio lennujaam]] (BGY), [[Bergamo]]
 
=== Raudteed mööda ===
Bellagiole lähim raudteejaam asub [[Asso vald|Asso vallas]]. Bellagiole lähimad raudteeliinid on
* [[Milano]] – [[Como]] (kaks liini, mida käitavad [[Trenitalia]] ja [[LeNord]])
85. rida ⟶ 89. rida:
* [[Milano]] – [[Asso (Itaalia)|Asso]] ([[LeNord]]; lähim raudteejaam)
 
=== Laevaga ===
Como linnast saab Bellagiosse sõita laevaga, mis peatub ka teistes tee peale jäävates [[Como järv]]e äärsetes linnades. Praamiga saab Bellagiosse ka [[Varenna]]st. Nendel liinidel opereerib ettevõte [[Gestione Governativa Navigazione Laghi]].
 
=== Maanteed mööda ===
Bellagiosse pääseb teid mööda Comost ja [[Lecco]]st lähtuvaid kitsaid teid kasutades. Oluliselt ohutum on sõita Comost [[Cadenabbia]]sse ja kasutada järve ületamiseks autodele mõeldud praami; järve idakaldal kulgev Comost lähtuv tee on väga kitsas ja tuuline. Como ja Bellagio vahel sõidab igapäevaselt ka ühistransport. Teine võimalus on sõita mööda järve idapoolsel kaldal olevat neljarealist maanteed Varenasse ja sõita sealt praamiga üle järve Bellagiosse.
 
== Kultuur ==
Alates aastast [[1960]] on Como järve ääres töötanud sihtasutuse ''Rockefeller Foundation'' Bellagio keskus, mille töö on seotud kahe peamise programmiga: residentuurid ja konverentsid. Residentuuriprogramm pakub mõjukatele õpetlastele, kunstnikele, kirjanikele, teadlastele jt professionaalidele üle maailma võimalust oma ideede täitumise poole püüelda ja teisi oma töösse kaasata. Konverentsiprogrammi eesmärk on kutsuda üle kogu maailma kokku väljapaistvaid ja väga erinevaid osalejaid, et nad saaksid oma ideid jagada, nende üle väidelda ja omavahel koostööd teha.
 
== Rahvusvahelised suhted ==
Bellagio on üks ainulaadse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] linnade sõprussidemetele pühendatud ühenduse [[Douzelage]] asutajaliikmeid. See aktiivne linnade sõprussuhete rajamine algas aastal [[1991]] ja selle raames toimuvad regulaarsed üritused, näiteks teiste riikide toodetele pühendatud turud ja festivalid.<ref name="Douzelage" /><ref name="1KfZV" /> Lisaks all kirjas olevatele linnadele peetakse läbirääkimisi veel kolme linnaga: [[Agros]] ([[Küpros]]), [[Škofja Loka]] ([[Sloveenia]]) ja [[Trjavna]] ([[Bulgaaria]]).
 
{{veergude loend|laius=23em|
* {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Altea]], [[Hispaania]] (1991)
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Bad Kötzting]], [[Saksamaa]] (1991)
119. rida ⟶ 125. rida:
* {{riigi ikoon|Malta}} [[Marsaskala]], [[Malta]] (2009)
* {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Siret]], [[Rumeenia]] (2010)
}}
 
== Viited ==
{{commons category|Bellagio}}
 
==Lisalugemist==
*{{citation |last=Parry |first=G. S. |date=January–June 1907 |chapter=Inscriptions at Bellagio &#91;foreigner's cemetery&#93;, Italy |title=Notes and Queries |volume=VII |series=Tenth |pages=61–62 |chapterurl=https://archive.org/stream/s10notesqueries07londuoft#page/164/mode/2up }}
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="pron">[http://www.dipionline.it/dizionario/ricerca?lemma=Bellagio Bellagio]</ref>
133. rida ⟶ 135. rida:
}}
 
== Välislingid ==
{{commons category|Bellagio}}
* [http://www.comune.bellagio.co.it Ametlik veebileht]
* [http://www.bellagiolakecomo.com/inglese/cs_storia_bellagio.php Bellagio ajalugu]
* [http://www.lakecomopages.com/lake-como-area/towns-and-villages/bellagio.html Uudised ja sündmused]
* [http://www.navigazionelaghi.it/eng/com/nlc.html Gestione Governativa Navigazione Laghi] (laevaliine opereeriv ettevõte)
* [http://www.paesaggioitaliano.eu/gallery/bellagio/index.php Pildigalerii]
* Parry, G. S. (jaanuar–juuni 1907). [https://archive.org/stream/s10notesqueries07londuoft#page/164/mode/2up Inscriptions at Bellagio &#91;foreigner's cemetery&#93;, Italy]. Notes and Queries, VII, Tenth, lk 61–62.
 
[[Kategooria:Lombardia vallad]]