Kehaline aktiivsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 91.129.109.40 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine |
|||
2. rida:
'''Kehaline aktiivsus''' on igasugune keha [[lihased|skeletilihaste]] abil sooritatud liigutus, [[liikumine]] või tegevus, millega kaasneb energiakulu.<ref name="2JrBB" /> Teisti öeldes seisneb kehaline aktiivsus teatud liigutuste hulgas, mida on võimalik hinnata kulutatud energiahulga järgi.<ref name="lapsaktiivsus" /> Täiskasvanud inimese kogupäevasest energiakulust moodustab kehaline tegevus ja koormus ligikaudu 15–30%.<ref name="FmJQs" /> Kehaline aktiivsus ei hõlma ainult teadlikku treenimist ja võistlustel käimist, vaid erinevaid füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi – nagu majapidamis- ja aiatööde tegemine, [[kõndimine]], vaba ajaga seotud tegevused (tantsimine, mängimine vms), [[kutsetöö]]ga seotud liikumine ning kohustuslik [[kehaline kasvatus]] koolis.<ref name="terviseinfo" /><ref name="Ilves" />
Inimese keha on evolutsiooniliselt vormitud eluvajaduste realiseerimiseks kehaliste tegevuste kaudu. Elu poleks ilma lihastööta võimalik.<ref name="tervis" />
Liikumise kasulikkus on teada juba [[antiikaeg|antiikajast]]. Marcus Tullius [[Cicero]] on öelnud, et harjutamine üksi toetab vaimu ja hoiab keha elujõulisena.<ref name="MA0Te" /> Seos [[tervis]]e ja kehalise aktiivsuse vahel või selle puudumine avastati alles 1949. aastal ja avalikustati [[Jerry Morris]]e ja tema uurimisrühma poolt aastal 1953. Morris pani tähele, et sarnase [[amet]]i ja [[sotsiaalne klass|sotsiaalse klassiga]] meeste [[südameinfarkt]]ide esinemissagedus on märkimisväärselt erinev, sõltuvalt nende liikumise intensiivsusest. Nimelt istuva tööga bussijuhtidel esines tihedamini infarkte kui ühissõidukite konduktoritel, kes seoses oma tööga on sunnitud rohkem liikuma.<ref name="t6uSJ" /> Inimeste liikumisharjumused ja -viisid on ajaloo jooksul muutunud ning kehalise aktiivsuse osatähtsus on langenud. Kui [[kiviaeg|kiviajal]] läbisid inimesed ühes päevas kuni 40 km, siis tänapäeval on see näitaja vaid 2 km. Vähene liikumisaktiivsus ja kehaline tegevus on tingitud [[tootmise automatiseerimine|tootmise automatiseerimisest]] ja tehnoloogia arengust, mistõttu on inimeste elu muutunud mugavamaks ja kergemaks.<ref name="DpPqG" /> Ebapiisav liikumine toob kaasa [[lihaskude|lihaskoe]] [[degenereerumine|degenereerumise]], [[ainevahetus]] aeglustub ning [[organism]] tervikuna kaotab järk-järgult loomupärased võimed.<ref name="tervis" />
== Iseloomulikud tunnused ==
| |||