Moe mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Moe mõisat on esimest korda mainitud [[1500]]. aastal, mil see kuulus [[Hermann Rothase]]le. [[1566]]. aastal oli Moe mõisal 12 adratalu 12 [[adramaa]]ga. Samast aastast pärinevad esimesed kirjalikud teated ka mõisa külade [[Moe]] (''Muddis'') ja [[Koluotsa]] (''Kollotz'') kohta.<ref name="eestigiid" >{{eestigiid|94|1547||Moe küla}}</ref>

Aastail [[15851765]]–[[1592]] oli mõisa omanik [[Lars Hordeel]]. [[Reinhold Lode]] omandas mõisa [[Jakob De la Gardie]] käest 1623. aastal<ref>Jacob de la Gardie vertauscht sein Gut Muddis gegen das Erbgut Korbiss und das Dorf Hirmell bei Kolk an Reinhold Lode. Reval den 1. Februar 1623. Kopie (EAA.858.2.2055)</ref>. Moeläks mõis säilitas oma algse [[pärusmõis]]a positsiooni ka [[17. sajand]]i lõpu [[mõisate reduktsioon]]i ajal<ref name="eestigiid" />, kui selle omanikuks olid [[Suurgild]]i vanem [[Claus Nottbeck]] (1634–1709) ja tema poeg [[Claus Nottbeck (1663–1701)|Claus Nottbeck]] (1663–1701); [[Tallinna raehärra]] (1726) ja Suurgildi vanem [[Claus Johann Nottbeck]] (1689–1735); Tallinna raehärra (1762) ja ülemkohtufoogt [[Nikolaus Hermann Johann Nottbeck|Nikolaus Nottbeck]] (1714–1772); [[1765]] von [[Lambsdorff]]ide omandusse; kindralleitnant [[Georg Johann von Friesell]] (1727–1788), viimase tütar [[Elisabeth Charlotte von Friesell|Elisabeth Charlotte von Löwenstern]] (1780–1853, sündinud Friesell; 1780–1853), kes abiellus 1809. aastal leitnant [[Georg Friedrich Wilhelm von Wendrich|Georg von Wendrich]]iga (1780–1844) [[Uudeküla mõis|Uudeküla]]st; [[1816]]. aastal ostis mõisa von [[Georg Friedrich von Wendrich]]; [[1847]]. aastal [[Georg Nicolai Wilhelm von Wendrich|Nikolai von Wendrich]] (1811–1872); ja [[1872]]. aastal [[haagikohtunik]] [[Karl von Wrangel]].<ref>[http://www.freewebs.com/tiks11/misaekskursioon2005.htm Reis Järva- ja Virumaa piirile 2005. Giid Ants Hein]</ref>

Esimesed andmed käärimistööstuse kohta pärinevad 1688. aasta 23. juunist, kui koostati Moe mõisa maade ja majade üksikasjalik revideerimise ja inventariseerimise akt. Järgmised ametlikud ülestähendused selle viinaköögi kohta pärinevad [[1794]]. aastast, mil koostati [[Tallinna kreis|Revali kreisikreis]]i viinaköökide registrit, kuhu kanti ka Moe mõisa [[viinaköök]].<ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&museum_id=108 Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]</ref>

Aja jooksul palju omanikke vahetanud mõisa omandas [[1886]]. aastal eestlane Jakob Kurberg. [[1887]]. aastal arendas ta Moel endisest mõisa [[viinaköök|viinaköög]]ist välja moodsa [[piiritus]]etehase, millest sai Eesti üks suuremaid piiritusevabrikuid. Hoone läänetiib kavandati piirituse[[piiritus]]e tootmiseks, idatiivas pruuliti aga [[õlu]]t. Pärast [[1908]]. aasta tulekahju ehitati kõrgemaks betoonist ülaosaga rektifikatsioonitorn. Vabriku ees on maakividest piiritusekelder.