Pruuna mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
10. rida:
[[17. sajand]]i lõpus eraldus Pruunast [[Põriki mõis]], [[16. sajand]]il rajati [[Rägavere mõis]].
[[1793]]. aastal müüs [[Ewald von Scharenberg]] mõisa [[Dellingshausenid|Dellingshausenitele]], [[10. veebruar]] [[1860]] müüs vabahärra [[Friedrich Alexis von Dellingshausen]] Pruuna ja Põriki mõisad oma venna [[Karl Thomas von Dellingshausen]]i pojale jalaväekindral [[Karl Eduard Ludwig von Dellingshausen|Eduard von Dellingshausen]]ile. Hind 56 000 [[hõberubla]]. [[19. mai]]l 1860 ostis osa Pruuna-Sicka metsast ([[Sickametsa]]) Eduard von Dellingshausenilt tema vend [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]], ostetud metsad ühendati [[Undla mõis]]aga.
[[File:Gutshaus Tois (Pruuna) im Kirchspiel Ampel (Jerwen).png|pisi|]]
[[10. märts]]il [[1889]]. aastal, pärast poja, jalaväekindral Karl Eduard von Dellingshauseni surma [[14. november]] [[1888]]. aastal pärisid mõisa tema lesk Helene Christine von [[Dellingshausen]] (sünd vabapreili von [[Wrangell]]) ja lapsed. Lesk loobus oma osast Põriki ja Pruuna mõisates poja [[Karl Paul Friedrich von Dellingshausen|Karli]] kasuks. Hind oli 127 280 rubla.
[[
[[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1919]]. aastal [[1919. aasta maareform|riigistas mõisa]] [[Eesti Vabariik]].<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17262 Ajalooarhiiv]. Kinnistute register</ref>▼
03. okroobril 2017. aastal müüs [[Tapa vald]] mõisa Pruuna Mõis OÜ-le.▼
▲[[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1919]] riigistas mõisa [[Eesti Vabariik]].<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17262 Ajalooarhiiv]. Kinnistute register</ref>
▲03. okroobril 2017 müüs Tapa vald mõisa Pruuna Mõis OÜ-le.
Mõisas olid [[viinavabrik]], [[lubjaahi]], [[saeveski]] ning kasvatati [[friisi veised|friisi veiseid]].
[[Pilt:Pruuna mois.jpg|pisi|Mõisahoone sügisel 2009]]
==Mõisahooned==
Mõisa peahoone on ühekorruseline ja [[Historitsism|historitsistlikus stiilis]]. Ehitatud 19. sajandi teisel poolel [[Kuru lubjakivi]]st. Hoonet piirab 4,2 ha suurune segastiilis mõisapark. Hoone fassaadi keskosas paikneb üheksa kaaravaga [[altaan]] (sissepääsuesine varikatus). Veidi eenduvaid kahe akna laiuseid külg[[risaliit]]e kroonivad kolmnurkviilud. Maja tagakülg sarnaneb paljus esiküljega, kuid altaani asemel on seal eenduval keskrisaliidil kolm kaarakent.
|