Redaktsioon: 29. september 2019, kell 15:19 redigeeri Pietadè (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 91 357 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. aprill 2020, kell 19:33 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 49 169 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Provints \| nimi = Kaliningradi oblast \| ~~omakeelne_nimi_1~~nimi1_keel = vene \| nimi1 = Калининградская область \| nimi1_latin = (Kaliningradskaja oblast) ~~\| omakeelne_nimi_2 = \| \|~~ \| lipp = Flag of Kaliningrad Oblast.svg \| lipu_link = [[Kaliningradi oblasti lipp]] 9. rida ⟶ 8. rida: \| pindala = 13300 \| elanikke = ~~\| keskuse_nimetus = Keskus~~ \| keskuse_nimi = [[Kaliningrad]] \| asendikaardi_pilt = Kaliningrad in Russia.svg }} '''Kaliningradi oblast''' (7. aprill – 4. juuli 1946 '''Königsbergi oblast''')<ref name="ukaas_0704" /><ref name="ukaas_0407" />) on [[Venemaa]] läänepoolseim [[oblast (Venemaa)\|oblast]] [[Läänemeri\|Läänemere]] kagurannikul. Kuulub [[Loode föderaalringkond~~\|Loode föderaalringkonda~~]]a. Ta on riigi muust territooriumist [[Leedu]] ja [[Valgevene]]ga ära lõigatud. Oblast piirneb lõunas [[Poola]] ning põhjas ja idas Leeduga. Oblastil on läänes pääs avamerele ja [[Visla laht\|Visla lahele]], põhjas [[Kura laht\|Kura lahele]]. == Haldusjaotus == Kaliningradi oblastis on 13 rajooni ja 8 oblastilise alluvusega linna. == Loodus == === Loodusvarad === * Maailma suurimad [[merevaik\|~~merevaigu~~merevaiguvarud]]~~varud~~. * [[Nafta]]. === Pinnamood === [[Pinnamood\|Pinnamoelt]] on Kaliningradi oblast valdavalt madal [[tasandik]]. Visla lahe rannikul on maapind kohati merepinnast madalamal. Oblasti kaguossa ulatub Balti moreenkõrgustike vöönd ja maapind tõuseb 231 m üle merepinna. [[Visla laht\|Visla]] ja [[Kura laht]]e avamerest eraldavatel [[Visla säär\|Visla]] ja [[Kura säär]]el asuvad suurejoonelised luited. === Kliima === Siinne [[parasvöötme kliima]] on rannikuala mereline, siseosas mõõdukalt üleminekuline. 40. rida ⟶ 38. rida: Sademeid on kuni 700 mm aastas. Sademeterikkaimaks piirkonnaks on oblasti kagunurgas kerkiva kõrgustiku läänenõlvad. === Läänemeri === Rannikumeri ja [[Visla laht]] ei külmu. Oblasti rannikule jääb kaks [[maasäär]]tega [[avameri\|avamerest]] eraldatud [[magevesi\|mageveelist]] [[laguun]]i – Visla laht ja Kura laht. Esimesest on oblastil ka pääs avamerele ([[Baltiisk]]i sadam), Kura lahe suue jääb Leedu territooriumile. === Siseveekogud === Suurim oblastisisene jõgi on Visla lahte suubuv [[Pregolja]]. Põhjapiiril Leeduga voolab [[Nemunas]] ([[vene keel]]es ''Неман'', [[saksa keel]]es ''Memel''), mis suubumisel Kura lahte moodustab [[delta]]. Nimetatud jõed on omavahel ühendatud [[kanal]]ite süsteemiga (ulatub üle Poola [[Saksamaa]]le ja [[Prantsusmaa]]le). === Taimestik === 15% piirkonnast on kaetud metsaga. === Looduskaitse === Kura säär (Venemaale ja Leedule kuuluv osa koos) on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. == Rahvastik == [[Rahvaarv]] oli [[2002]]. aasta [[rahvaloendus]]e andmetel 955 200. Linnades elas 741 800 ja maal 213 400 elanikku. Suurim linn on 430 300 elanikuga [[Kaliningrad]] ([[saksa keel]]es ''Königsberg''). Teised tähtsamad linnad on [[Tšernjahhovsk]] (saksa ''Insterburg''), [[Sovetsk]] (saksa ''Tilsit''), [[Neman]] (saksa Ragnit) ja [[Baltiisk]] (saksa ''Pillau''). Kokku on linnu 22 ja aleveid 5. === Rahvuslik koosseis === Oblasti algsed asukad olid [[balti hõimud]]e hulka kuuluvad [[preislased]] ja [[leedulased]]. [[13. sajand]]ist alates toimus nende järkjärguline [[saksastumine]]. [[20. sajand]]iks oli [[leedu keel]]e kõnelejaid säilinud vaid [[Ida-Preisimaa]] kirde- ja idaosas ([[Väike-Leedu]]). 72. rida ⟶ 70. rida: Praegu moodustavad elanikkonnast 86,4% [[venelased]], [[ukrainlased]] 3,7%, [[valgevenelased]] 3,6%, leedulased 1,1%, [[armeenlased]] 1,0% ja sakslased 0,8%.<ref name="lUNVS" /> === Religioon === Vastavalt rahvuslikule koosseisule on valdav religioon [[õigeusk]]. Oblastis elavad leedulased on [[katoliiklus\|katoliiklased]] ja seal elanud [[sakslased]] olid [[luterlus\|luterlased]]. == Ajalugu == ''Ajaloo kohta kuni [[1945]]. aastani vaata [[Ida-Preisimaa]].'' 82. rida ⟶ 80. rida: Venemaa koosseisus on Kaliningradi oblasti ala (endise Ida-Preisimaa põhjapoolne kolmandik) Teise maailmasõja lõpust. Lõunaosa läks Poolale (vaata [[Warmia-Masuuria vojevoodkond]]). [[1945]] moodustati [[Königsbergi erisõjaväeringkond]], mis [[1946]]. aastal reorganiseeriti [[Königsbergi oblast]]iks ([[Vene NFSV]] koosseisus). Samal aastal nimetati Königsberg [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega [[7. aprill]]ist 1946 [[Mihhail Kalinin]]i järgi [[Kaliningrad]]iks ning seejärel muutus ka oblasti nimi. Kaliningradi oblastis moodustati ka järgmised rajoonid: * [[Bagrationovski rajoon]], keskusega [[Bagrationovsk]] (endine saksa nimi ''Preußisch Eylau''), * [[Gvardeiski rajoon]], keskusega [[Gvardeisk]] (endine saksa nimi ''Tapiau''), * [[Gurjevski rajoon]], keskusega [[Gurjevsk]] (endine saksa nimi ''Neuhausen''), * [[Krasnoznamenski rajoon]], keskusega [[Krasnoznamensk (Kaliningradi oblast)\|Krasnoznamensk]] (endine saksa nimi kuni 1938. aastani ''Lasdehnen'' ja seejärel 1946. aastani ''Haselberg''), * [[Laduškini rajoon]], keskusega [[Laduškin]] (endine saksa nimi ''Ludwigsort''), * [[Nesterovi rajoon]], keskusega [[Nesterov]] (endine saksa nimi ''Stallupönen''), * [[Ozjorski rajoon]], keskusega [[Ozjorsk (Kaliningradi oblast)\|Ozjorsk]], (endine saksa nimi kuni 1937. aastani ''Darkehmen'', aastatel 1937–1946 ''Angerapp''), * [[Pravdinski rajoon]], keskusega [[Pravdinsk]] (endine saksa nimi ''Friedland''), * [[Primorski rajoon (Kaliningradi oblast)\|Primorski rajoon]], keskusega [[Primorsk (Kaliningradi oblast)\|Primorsk]] (endine saksa nimi ''Fischhausen''), * [[Polesski rajoon]], keskusega [[Polessk]] (endine saksa nimi ''Labiau''), * [[Slavski rajoon]], keskusega [[Slavsk]] (endine saksa nimi ''Heinrichswalde''), * [[Sovetski rajoon (Kaliningradi oblast)\|Sovetski rajoon]], keskusega [[Sovetsk]] (endine saksa nimi ''Tilsit''), * [[Tšernjahhovski rajoon]], keskusega [[Tšernjahhovsk]] (endine saksa nimi ''Insterburg'').<ref name="2Ysl7" />. Ida-Preisimaa lõunaosa anti Poolale ja Nemunasest põhja poole jääv osa ([[Klaipėda]] piirkond) tagastati Leedule. 103. rida ⟶ 101. rida: [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] ajal oli Kaliningradi oblasti näol tegemist eriti tugevasti militariseeritud piirkonnaga, mida kutsuti ka "uputamatuks Nõukogude [[lennukikandja]]ks". == Majandus == Kaliningradi oblastis ehitatakse [[vagun]]eid, [[kraana]]sid ja [[laev]]u ning pannakse kokku [[auto]]sid. 111. rida ⟶ 109. rida: Venemaa ülejäänud osadega peetakse ühendust lennukitega ning maad mööda läbi Leedu ja Valgevene. Aastail 2003–2010 oli laevaliin [[Peterburi]], millel sõitis [[Georg Ots (laev)\|"Georg Ots"]]. Laev sildus esimestel aastatel Kaliningradi Kalasadamas, seejärel aga [[Baltiisk]]i (endise saksa nimega ''Pillau'') sadamas. Lõpetatakse Teise maailmasõja ajal pooleli jäänud kiirtee ehitust [[Berliin]]i. Sama linnaga toimib ka raudteeühendus. == Vaata ka == * [[Ida-Preisimaa]] == Viited == 126. rida ⟶ 124. rida: }} == Välislingid == {{commonskat}} ~~{{commons\|Category:Kaliningrad Oblast}}~~ * [http://www.gov.kaliningrad.ru/ Kaliningradi oblasti administratsioon] * [[Tiit Pruuli]]: [http://www.postimees.ee/?id=116899 Ida-Preisimaa "vabastamine" 1945. Sõja võit ja inimlikkuse kaotus] – Postimees, 9. mai 2009 {{RUS-Loode}}▼ {{koord \|type=adm1st \|region=RU-KGD}} [[Kategooria:~~Kaliningradi~~Venemaa ~~oblast\| Kaliningradi oblast~~oblastid]] [[Kategooria:Kaliningradi oblast\| ]] ▲{{RUS-Loode}} [[Kategooria:Preisimaa]]

Kaliningradi oblast: erinevus redaktsioonide vahel