Johan Eichfeld: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Need "meie aiad" käisid Põltsamaa Roosiaia kohta. Ma arvan, et pole mõtet siin hakata loetlema konkreetseid aedu, kus roosi EI kasva. |
||
4. rida:
Johan Eichfeld sündis Paide linnas. 1910. aastast töötas ta [[Kaunas|Kaunases]] posti-telegraafikontoris teenistujana. Võttis aastatel 1914–1917 Looderinde inseneriroodu telegrafistina osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]. Pärast sõda lõpetas 1923. aastal Leningradi Põllumajandusliku Instituudi ja pühendus teaduslikule tööle. Aastal [[1924]] rajas Koola poolsaarele [[Hibiinid]]e jalamile Üleliidulise Taimekasvatuse Instituudi Polaar-Katsejaama, mille juht ta ka oli.<ref name=":0">Johan Hansu p. Eichfeld. Saadikukandidaat Eesti NSV Ülemnõukogusse Ropka valimisringkonnas nr 99 - Rahva Hääl</ref>
1940 sai ta Üleliidulise Taimekasvatuse Teadusliku Uurimise Instituudi direktoriks.<ref name=":0" /> Aastast [[1946]] oli Eichfeld [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemik (1950–1968 oli Teaduste Akadeemia president). 1951. aastal loovutas ta [[Eesti Postimuuseum]]i kogud A. S. Popovi nimelisele side keskmuuseumile Leningradis. 1950. aastail arvas ta, et Eesti Rahva Muuseumi eksponaate (tekstiil, puit) pole vaja säilitada, vaid need tuleks ruumi tegemiseks ära põletada<ref>Sirje Endre. R. Järliku "Viiekümnendad". Kultuur ja Elu, 1988, nr. 6, lk. 15.</ref>. Aastatel 1963–1966 oli [[Eesti nõukogude entsüklopeedia]] peatoimetaja.{{lisa viide}}
1958–1961 oli Johan Eichfeld [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] esimees.{{algus}}
11. rida:
== Teaduslik töö ==
Eichfeldi algatusel loodi Eestis mitmeid põllumajandus- ja bioloogiaalaseid uurimisasutusi, samuti tehti tema eestvõttel kompleksseid uuringuid [[mullateadus|mulla]]- ja [[sooteadus]]es ning paljudes teistes valdkondades. Ta oli [[lõssenkism]]i peamisi pooldajaid Eestis.{{lisa viide}}
Eichfeld aretas mitmeid [[roos]]isorte: kobarroos, mõrsjaroos jmt. [[1968]]. aastal aretas tollane Teaduste Akadeemia president Johan Eichfeld geraaniumpunaste õitega [[Teehübriidroos|teehübriidroosi]] 'Friedebert Tuglas'
== Tunnustused ==
| |||