Redaktsioon: 8. detsember 2019, kell 20:59 redigeeri Pietadè (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 91 377 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. aprill 2020, kell 22:06 redigeeri eemalda Rehav372 (arutelu \| kaastöö) 59 muudatust P →‎Põhjused Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
73. rida: Maapuudus: 1550. aastatel oli [[Moskva tsaaririik]] pidevalt sõdinud. Sõjaväe kasvades tekkis maapuudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Liivimaa oli nõrk naaber, kelle käest oli võimalik kergelt saada talupoegadega hõivatud maad. Kohe pärast vallutust hakatakse maad jagama. Väljapääs Läänemerele: tegemist on levinuima põhjendusega Liivi sõja alguseks. Eelkõige nn Balti barjääri murdmiseks oleks piisanud ka [[1557]]. aastal loodud kauplemiskohast Narva jõe suudmes või [[Narva]] vallutamisest. Samas ei piirdutud [[Narva]] vallutamisega, vaid tungiti läände. Lisaks olid liivimaalased [[1557]]. aasta läbirääkimistel nõus kõigi Venemaa esitatud tingimustega. Seega ei olnud sõja põhjuseks majanduslikud kaalutlused. Väljapääs merele sai Vene riigile oluliseks alles [[Peeter I]] ajal, [[Ivan IV]] ei ajanud kaubanduspoliitikat. Tema ajal olid kaupmehed ühiskonnas väga madalal kohal ja tsaar ei tegelenud seetõttu nende probleemidega. *Liivimaa nõrkus: [[1556]]–[[1557]] toimunud [[~~Koadjuutorivaenus~~koadjuutorivaenus]] näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et [[Liivi ordu]], Liivimaa ainukene arvestatav sõjaline jõud, on nõrk ega suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis [[Poola-Leedu]]ga rahu juba enne sõjategevuse algust. [[Pilt:Europe about 1560.jpg\|pisi\|300px\|Euroopa poliitiline kaart, u [[1560]]]] [[Pilt:Livonian war (1558-60) map.png\|pisi\|300px\|[[Vene-Liivimaa sõda\|Vene-Liivimaa sõja]] aegsed territooriumid]]

Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel