Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel

[[29. Eesti Politseipataljon]]i allüksused asusid Narva jõe liinil [[Uusna]]-[[Vääska]] lõigul – 1. kompanii [[Ust-Žerdjanka]] küla juures, 2. kompanii [[Uusna]] küla juures, 3. kompanii reservis. Narvast edelas [[Ust-Žerdjanka]] ruumis tungisid 122. laskurkorpuse 314. laskurdiviisi 1078. laskurpolgu osad 2. veebruaril [[Vääska]] ning [[Aa|Männiku]]ni ja purustasid Krivasoos ja Vääska jõe ääres 29. Eesti Politseipataljoni kaitsest läbi ja raskeid kaotusi kandes (eriti 1. kompanii) oli pataljon sunnitud oma positsioonidelt taganema. Vääska juures üle jõe, seisis nende vastas üks rühm 29. politseipataljonist. Üks rühm ei suutnud Punaarmee masse tagasi hoida, need tungisid edasi nii lõuna kui põhja poole. Politseipataljoni riismed taandusid Auvere jaama suunas, major [[Karl Ant]]i juhitud 29. politseipataljoni I kompanii taganes võitlustega [[Putki]] suunas ja reservis olnud III kompanii sattus segadusse ning tõmbus omavoliliselt tagasi. Krivasoos kaitsel olnud II kompanii tõrjus aga, raskeid kaotusi kandes, nii üle jõe kui piki jõge tehtud rünnakud ja lahkus positsioonidelt alles käsu peale. Sissetungilahinguid pidavale 314. ld suunati 5. veebruaril toetuseks 125. laskurdiviisi kaks [[polk]]u. Uusna- Krivasoo- Väätsa juurest suundusid nad läände ja põhja, jõudes välja peaaegu [[Vaivara]]ni, [[Sirgala]]ni, [[Putki]]ni ja [[Auvere raudteejaam]]ani.

 

 

Jaanilinna-Narva suunal kulgenud 109. laskuskorpuse rünnak peatati [[Popovka]]-[[Lilienbach]]i-[[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]] joonel, Narva jõest idakaldal. Idakaldal, Narva linnast edelasuunal jäi veel ka Saksa vägede Jaanilinna sillapea, mida piiritlesid [[Krivasoo]]-[[Dolgaja Niva (Slantsõ rajoon)|Dolgaja Niva]]-[[Pustoi Konets]]i asulad. [[Jaanilinn]]a hõivamise katsed lõppesid edutult.