|
'''[[Lipp|Lipu]] kirjeldus''': valge ja sinisega kaldjaotatud väljal (I) kaks valget rihma ja (II) roheline tammelehepaar. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3, normaalsuurus 100x150 cm.
'''Viiru kirjeldus''': kujundus on tuletatud [[Lipp|lipu]] järgi. Soovituslik pikkus on 1/3 kuni 1/2 [[Mast|masti]] pikkusest, normaalsuurus 35x300 cm (6–9 m mastile).
=== Lauavimpel ===
[[Lauavimpel]] on tuletatud valla [[Vapp|vapi]] ja [[Lipp|lipu]] järgi. Enamlevinud mõõt on 18x12 cm.<ref name=":0" />
== Haridus ==
Rakvere vallas tegutseb 5 [[Kool|kooli]], neist neli on [[Põhikool|põhikoolid]] ( [[Sõmeru Põhikool|Põhikool]], [[Uhtna Põhikool]], [[Lasila Põhikool]], [[Näpi Kool]]) ning üks on [[lastead-algkool]] ([[Veltsi Lasteaed-Algkool]]). [[Keskharidus|Keskharidust]] saavad noored omandada [[Rakvere|Rakvere linnas]] asuvates [[Gümnaasium|gümnaasiumites]] ja [[Ametikool|ametikoolis]]. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/koolid|pealkiri=Koolid|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref>
Täiskasvanud saavad [[Põhiharidus|põhi]]- ja [[Keskharidus|keskharidust]] omandada Rakvere linnas [[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium|Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis]].
== Sport ==
Rakvere vallas tegutsevad järgnevad spordiorganisatsioonid: [[MTÜ Sõmeru Racing]], [[MTÜ Aluvere Ring]], [[MTÜ Punnvõrr]], [[MTÜ Rallirada]], [[Suusaklubi Telemark]], [[MTÜ LK Dressage]], [[MTÜ MiMeNo]], [[Tõrremäe Võrkpalliklubi|MTÜ Tõrremäe Võrkpalliklubi]], [[SOPS MTÜ|SOPS Mittetulundusühing]], [[Sõmeru Korvpall]], [[Sõmeru tüdrukute käsipalliring]].
Vallas asuvad iga kooli juures [[Spordiväljak|spordiväljakud]] või [[Staadion|staadionid]], [[Võimla|võimlad]], [[Jõusaal|jõusaalid]]. [[Sõmeru|Sõmerult]] leiab ka [[Jõulinnak|jõulinnaku]] ja [[Discgolf|discgolfi]] raja. [[Uhtna|Uhtnast]] [[Heiteväljak|heiteväljaku]] ja [[Palliplats|palliplatsi]]. Lisaks veel mitmed [[Suusarada|suusa]]- ja [[Liikumisrada|liikumisrajad]], [[Spordiplats|spordiplatsid]], [[Kergliiklustee|kergliiklusteed]] ja [[Tervisepark|tervisepargid]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/sport-ja-tervisedendus|pealkiri=Sport- ja tervisedendus|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref>
[[Sõmeru keskusehoone|Sõmeru keskusehoones]] korraldatakse erinevaid [[Treening|treeninguid]] nii noortele kui ka [[Eakas|eakatele]] nagu [[bodyfit]], [[Zumba (tants)|zumba]] ja eakate [[võimlemine]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/sven-hobemagi-treeningud|pealkiri=Treeningud|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref>
== Kultuur ==
Rakvere vallas on kolm [[raamatukogu]]: [[Sõmeru raamatukogu]], [[Lepna raamatukogu|Sõmeru Raamatukogu haruraamatukogu Lepnal]] ja [[Uhtna raamatukogu]].
Rakvere valla vapiürituseks on [[Maaelufestival]], mis on välja kasvanud üritusest nimega [[Lambafestival]]. 2013 sai teoks esimene Sõmeru [[lambafestival]], mis köitis suure hulga osalejate ja külaliste tähelepanu. Üritus pakkus palju vahvat tegevust kogu perele alates lustakast [[Lammas (perekond)|lammaste]] [[Paraad|paraadist]] läbi [[Sõmeru|Sõmeru aleviku]] kuni professionaalsete [[Uus-Meremaa]] pügamismeistrite tööni, lisaks lambatoodete [[laat]], [[Näitus|näitused]], [[õnneloos]], [[Võistlus|võistlused]], [[kultuuriprogramm]], erinevad [[Töötuba|töötoad]], maitsvad lambalihatoidud. Pealekauba said kõik nautida kuuma ja päikselist [[Ilm|ilma]]. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/lambafestival1|pealkiri=Lambafestival 2013|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kolmel aastal korraldati Sõmerul [[Lambafestivali]], seejärel nimetati üritus ümber [[Maaelufestival|Maaelufestivaliks]].
Suursündmusele on eelnenud mitmed lisaüritused – [[jõululaat]], teabepäevad aiapidajatele, kohaliku toidu tootjatele, ettevõtjatele, maamuuseumide päev jm.
Traditsioonilisteks üritusteks vallas on kaunite kodude tunnustamine ja piirkondade [[Kalender (väljaanne)|kalendri]] välja andmine. Rakvere vald pühendab ka aega tublidesilmapaistvate [[Õpilane|õpilaste]], [[Õpetaja|õpetajate]], [[Kultuuritöötaja|kultuuritöötajate]] ning vallaelu edendajate austamiseks. Lisaks toimub vallas [[Eesti vabariikVabariigi aastapäev|Eesti Vabariigi aastapäeva]] aastapäeva pidulik tähistamine koos valla [[Aumärk|aumärkide]] üleandmisega. Aastaringselt korraldatakse [[Näitus|näitusi]], [[Kontsert|kontserte]] ja [[Tantsuõhtu|tantsuõhtuid]].
Kaks korda aastas, [[Emadepäev|emadepäeva]] ja [[Isadepäev|isadepäeva]] paiku, peetakse [[Lusikapidu|beebide lusikapidu]], kus värsked [[Vallakodanik|vallakodanikud]] saavad kingiks oma esimese [[Lusikas|hõbelusika]].
2019.aastal käivitus [[Kirju Liblikas|Kirju Liblika]] ürituste sari: kolmepäevane [[jalgrattamatk]] mööda valla [[Piir|piiri]] ja [[seiklusorienteerumine]] sügisel. 2020.aasta augustis on taas plaanis [[jalgrattamatk]] ja [[Suvepäev|suvepäevad]]. Miks [[Kirju Liblikas|Kirju Liblika]]? Rakvere valla [[Kaart|kaarti]] vaadates on näha, et vald on liblikakujuline.
Lõbus päev oli 2019.aastal [[Jõulud]] Juunis ehk [[Uhtna]] Kuuse Ehtimise [[talgupäev]], mil [[Laulupidu|laulupeoks]] valmistudes värviti üle [[Rakvere|Rakvere linnalt]] kingiks saadud [[jõulukuusk]].
Traditsiooniks soovitakse kujundada [[Maal Elamise Päev]], mis leiab aset septembris. See on üle-eestiline [[algatus]], mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada [[Maa (piirkond)|maapiirkondades]] pakutavaid avalikke teenuseid. Rakvere vald kuulus 2019.aastal korraldustoimkonda<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://xn--maalelamisepev-hib.ee/pressiteade-maal-elamise-paev-saab-somerul-avaloogi/|pealkiri=Maal elamise päev|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>.
== Vaatamisväärsused ==
Rakvere valla minevikupärandisse kuuluvad mitmed [[Mõis|mõisad]], mis moodustavad kuldse mõisaringi ümber [[Rakvere|Rakvere linna]]. 2012. aastal on koondatud [[Raamat|raamatusse]] inimeste hoolega hoitud vanad [[Foto|fotod]] ning [[Lugu|lood]] 124 [[Objekt|objekti]] kohta, mis väärivad mäletamist ning edasiandmist tulevastele põlvedele. [[Raamat]] sisaldab kolme [[Sõmeru vald|Sõmeru valla]] piirkonna ([[Uhtna]] – [[Sämi]] – [[Kohala]] -[[Varudi]], [[Ubja]] – [[Aresi]] – [[Toomla]] – [[Andja]] ning [[Sõmeru]] – [[Kaarli (Rakvere)|Kaarli]] – [[Vaeküla]] -[[Rägavere (Rakvere)|Rägavere]]) [[Pärandobjekt|pärandobjektide]] [[Foto|fotosid]] ja [[Lugu|lugusid]]. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/parandkultuur|pealkiri=Pärandkultuur|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Maia Simkin, Inge Pikkoja, Piret Laidroo|pealkiri=Pärandkultuur Sõmeru vallas|aasta=2012|koht=|kirjastus=ValiPress|lehekülg=|trükk=1.}}</ref>
== Ajalugu ==
13. sajandil oli [[Virumaa]] ligilähedaselt sama [[Territoorium|territooriumiga]] kui praegune [[Ida-Viru maakond|Ida]]- ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] kokku, kuhu kuulus 5 [[Kihelkond|kihelkonda]]. [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonda]] on esmakordselt mainitud 1419. aastal. [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Seadus|seadusega]] 1918. aastal kujundati [[Kihelkond|kihelkonnad]] ümber [[Vald|valdadeks]]. [[Rakvere kihelkond]] jaotati [[Rakvere vald|Rakvere]] ja [[Sõmeru vald|Sõmeru valla]] vahel.
=== Rakvere valla ajalugu ===
*[[Tamna]]
*[[Tõrma-Metsküla|Tõrma- Metsküla]]
*[[Tõrma-Väljataguse]]
*[[Vasivere]]
*[[Tõrremäe]]
1950. aastal koos maakondade likvideerimisega kaotati ka Rakvere vald ja valla haldusterritooriumil moodustati [[Rakvere külanõukogu]]. Seoses majandite liitmise ja lahutamisega kuulusid erinevatel perioodidel [[Rakvere külanõukogu]] koosseisu: [[Kadila]], [[Mõdriku]], [[Nurmetu]], [[Näpi]], [[Raudvere]], [[Roodevälja]], [[Rägavere (Rakvere)|Rägavere]], [[Vaeküla]] ja [[Veadla|Veedla]] külad ning [[Vinni]] alevik. [[Tamsalu vald|Tamsalu vallast]] [[Assamalla]], [[Kullenga]] ja [[Lemmküla]]. Samadel põhjustel liideti Rakvere vallaga [[Arkna]], [[Karunga]], [[Lasila]] ja [[Levala (Rakvere)|Levala]] külad.
Valla piirid kujunesid lõplikult alles 1982. aastal, millal Rakvere külanõukogu territooriumist lahutati [[Assamalla sovhoos]], mis jaotati [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)|Ed. Vilde nimelise kolhoosi]] ja [[Põdrangu sovhoos|Põdrangu sovhoosi]] vahel.
Alates Rakvere valla taastamisest 6. juunil 1991 kuulus valla koosseisu 19 [[küla]] ([[Arkna]], [[Eesküla]], [[Järni]], [[Karitsa (Rakvere)|Karitsa]], [[Karivärava]], [[Karunga]], [[Kloodi]], [[Kullaaru]], [[Kõrgemäe]], [[Lasila]], [[Levala (Rakvere)|Levala]], [[Mädapea]], [[Paatna]], [[Päide]], [[Taaravainu]], [[Tobia]], [[Tõrma (Rakvere)|Tõrma]], [[Tõrremäe]], [[Veltsi]]) ning [[Lepna]] alevik.
Külade [[Nimi|nimed]] ja [[territoriaalne jaotus]] kujunes [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] seadlusega 1975. aastal.
=== Sõmeru valla ajalugu ===
[[Halduspiirkond|Halduspiirkonnal]] ja siinsel [[Ümbruskond|ümbruskonnal]] on rikkalik [[Pärand|minevikupärand]]. Enamiku praeguse [[Sõmeru vald|Sõmeru valla]] [[Territoorium|territooriumil]] asuvate [[Küla|külade]] [[ajalugu]] ulatub [[Muinasaeg|muinasaega]]. 1241. aastal koostatud "[[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]]" on nimetatud:
*[[Aluvere]] ([[Alouerae]]),
*[[Andja]] ([[Adnjias]]),
*[[Kohala]] ([[Tolks]]),
*[[Rägavere (Rakvere)|Rägavere]] ([[Rakkeurae]]),
*[[Sõmeru]] ([[Someruerae]]),
*[[Sämi]] ([[Semis]]),
*[[Ubja]] ([[Ubias]]),
*[[Uhtna]] ([[Octinus]]),
*[[Vaeküla]] ([[Wayküll]]),
*[[Võhma (Haljala)|Võhma]] ([[Vemais]]),
*[[Varudi]] ([[Waradas]]) [[Küla|külasid]].
Neist viimane oli oma 45 [[Adramaa|adramaaga]] üks suurematest [[Küla|küladest]] [[Põhja-Eesti|Põhja-Eestis]]. Praegune [[vallakeskus]] [[Sõmeru|Sõmeru alevik]] on välja kujunenud endise [[Sõmeru mõis|Sõmeru mõisa]] ümbrusesse. [[Sõmeru mõis|Sõmeru mõisa]] ([[Somerhusen]]) on teadaolevalt esimest korda [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]] mainitud 1481. aastal.
Pärast [[Mõis|mõisa]] jagamist 1642. aastal vendade [[Carl Hastfer|Carl]] ja [[Heinrich Hastfer|Heinrich Hastferi]] vahel [[Vana-Sõmeru|Vana-Sõmeruks]] ([[Alt-Somerhusen]]) ja [[Uue-Sõmeru|Uue-Sõmeruks]] ([[Neu-Somerhusen|Neu-Somerhusen)]] hakati esimest kutsuma [[Carl Hastferi]] järgi [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõisaks]].
Siinne [[muinaseestlane]] haris [[Põld|põldu]] ja kasvatas [[Kari|karja]]. Neid kaugeid aegu meenutavad rohked [[Kultuskivi|kultusekivid]], [[Varudi|Varudi külas]] asuvad 2 [[Kivikalme|kivikalmet]], [[muinasasulakoht]] ja [[ohvriallikas]], [[Aluvere küla ohvriallikas|Aluvere külas ohvriallikas]].
Kuna [[Sõmeru vald|Sõmeru valla]] maadel ei ole kunagi olnud oma [[Kirik (pühakoda)|kirikut]], siis jagunesid [[Küla|külad]] kolme [[Kirikukihelkond|kirikukihelkonna]] vahel – [[Viru-Nigula kirikukihelkond|Viru-Nigula]], [[Viru-Jaakobi kirikukihelkond|Viru-Jaakobi]], [[Rakvere kirikukihelkond|Rakvere]]. [[Mõis|Mõisad]] on maadele rajatud umbes kaks sajandit hiljem. Sellest ajast kuni [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigi]] alguseni on [[Küla|külade]] elu ja arenemine olnud tihedalt seotud [[Mõis|mõisatega]].
1890. aastal asutati [[Venemaa valitsus|Vene riigi valitsuse]] korraldusel ühendatud [[Vallakohus|vallakohtu]] [[Ringkond|ringkonnad]]. Asutatud [[Vallakohus|vallakohtu]] [[Ringkond|ringkondade]] eeskujul moodustati 14. oktoobril 1891. aastal endises [[Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangus]] Rakvere (Viru) kreisis ühendatud vald, mis kandis sama nimetust kui asutatud [[vallakohtu ringkond]]: "[[Sommerhusen]]" – [[Sõmeru vald]], algusaastatel ka [[Kaarli vald|Kaarli vallaks]] nimetatud. "[[Sõmeru]]" ja "[[Kaarli (Rakvere)|Kaarli]]" valla nimetust on paralleelselt esinenud ka hilisemal ajal, 1918.-19. aastatel.
[[Sõmeru vald|Sõmeru valla]] [[Koosseis|koosseisu]] liideti endised 1866. aastal [[Talurahvaseadus|Talurahvaseaduse]] alusel asutatud järgmised [[Vald|vallad]]: [[Sõmeru vald|Sõmeru]] ([[Neu-Sommerhusen]]) 258 hingega, [[Kaarli (Rakvere)|Kaarli]] ([[Alt-Sommerhusen]]) 264 hingega, [[Arkna]] ([[Arkna|Arknal]]) 163 hingega, [[Kohala]] ([[Tolks]]) 274 hingega, [[Uhtna]] ([[Uchten]]) 419 hingega. [[Vald|Valla]] asutamisest on [[Rakvere jaoskond|Rakvere jaoskonna]] [[Talurahvaasjade komissar|Talurahvaasjade Komissari]] korraldusel kuulutatud [[Eestimaa Kubermangu Teataja|Eestimaa Kubermangu Teatajas]] nr 3 16. jaanuaril 1892. aastal. Tolleaegne [[vallamaja]] asus [[Koovälja|Koovälja külas]] [[Kohala tee]] ääres. Aegade jooksul on valla piire korduvalt muudetud.
[[Eesti vabariik|Eesti Vabariigi]] väljakuulutamisel 1918. aastal hakkas [[Eesti|Eestis]] kehtima [[kahetasandiline omavalitsus-süsteem]], kus esimese tasandi moodustasid [[Linn|linnad]], [[Vald|vallad]] ja [[Alev|alevid]] ning teiseks tasandiks oli [[maakond]] (11 üksust), mille [[Organ|organiks]] oli [[maavolikogu]]. 1919. aastal kuulus [[Sõmeru vald|Sõmeru valla]] [[Täiskogu|täiskogusse]] 198 [[Liige|liiget]] (kõik [[Taluperemees|taluperemehed]] + 1/10 [[Maatamees|maatameestest]]) ja nende poolt valitud [[Vallanõukogu|vallanõukogusse]] 19 [[Liige|liiget]]. Elanike arv vallas oli 2907. [[Vallavolikogu]] ülesanneteks oli valla [[majanduselu]] juhtimine, palgaliste [[Ametimees|ametimeeste]] ja [[Õpetaja|kooliõpetajate]] valimine, [[Omavalitsusorgan|omavalitsusorganite]] tegevuse [[järelevalve]] ja valla liikmete [[Hingekiri|hingekirja]] vastuvõtmise otsustamine. [[Vallavalitsus]] töötas [[Vallavanem|vallavanema]] isiklikul juhtimisel, ehkki temale oli [[Nõuandja|nõuandjaks]] valitud 6 [[Vallavanem|vallavanema]] abi, kellel oli otsuste tegemisel üksnes nõuandev hääl. Alates 1920.aastast sai [[vallavalitsus]] otsustusõiguse.
[[Ajalooürik|Ajalooürikud]] ütlevad, et "... 27. jaanuaril 1921. aastal avaldas [[Sõmeru vallavalitsus]] [[Nõukogu|nõukogule]] [[Wiru Maakonna Valitsus|Wiru Maakonna Valitsuse]] [[Telegramm|telegrammi]] 27. I. 1921. järgmise sisuga: "Telefoni teel teatati Maakonna Walitsusele [[Tallinn|Tallinnast]], et [[Liitriik|Liitriigid]] [[Eesti]] ja teised [[Balti riigid]] de jure on tunnistanud". Seda teadet kuulas [[nõukogu]] püsti seistes, tervitades ja võttis teadmiseks ..."
Aastatel 1938–1939 viidi [[Eesti|Eestis]] läbi ulatuslik valdade haldusterritoriaalne [[reform]], mille tulemusel vähenes [[Vald|valdade]] arv neljandiku võrra. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] okupatsioonivõimud lõhkusid seni kehtinud [[Süsteem|süsteemi]] ning 1945. aastal moodustati [[Külanõukogu|külanõukogud]]. [[Kaarli Küla Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] alustas tegevust 2. oktoobril 1945. aastal, olles esialgu kuni 1950. aastani koos [[Uhtna külanõukogu|Uhtna]] ja [[Kohala külanõukogu|Kohala külanõukoguga]] veel [[Sõmeru vald|Sõmeru valla]] alluvuses, mil likvideeriti [[Maakond|maakonnad]] ja [[Vald|vallad]] ning moodustati [[Rajoon|rajoonid]]. 1. oktoobrist 1950 läks [[Kaarli külanõukogu]] [[Rakvere rajoon|Rakvere Rajooni]] TSN TK alluvusse, sellest ajast alates oli külanõukogu [[täitevkomitee]] ainult ülevalt poolt antud korralduste täitja. [[Kaarli külanõukogu]] asus algul [[Sõmeru mõis|Sõmeru mõisa]] hoones. Alates 15. märtsist 1949 asuti Langile kuulunud majja [[Ubja tee]] ääres, kus ta oli kuni 1991. aastani. Praegusel kujul omistati [[Sõmeru vald|Sõmeru vallale]] valla staatus 9. aprillil 1992. aastal (EV ÜNP seadlus). Esialgu sai vald nimeks [[külanõukogu]] järgi [[Kaarli (Rakvere)|Kaarli]], kuid samal aastal muudeti nimi [[Sõmeru vald|Sõmeru vallaks]] (EV ÜNP 30.04.1992 seadlus). Esimene [[vallavanem]] oli [[Silvi Köök]], kes täitis alguses ka [[Vallavolikogu esimees|vallavolikogu esimehe]] kohustusi. [[Vallavalitsus]] kolis [[Sõmeru|Sõmeru alevikus]] [[Park|pargi]] kõrval asuvasse kahekorruselisse ahjuküttega [[Maja|majja]], kus varem oli tegutsenud [[lasteaed]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/ajalugu|pealkiri=Sõmeru valla ajalugu|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=04.04.2018|vaadatud=16.03.2020}}</ref>
==Viited==
| 