|
4g4444''SeeSee4 artikkel on kivimist; [[Geokronoloogiline üksus|geokronoloogilise üksuse]] kohta vaata artiklit [[Kriit (ajastu)]]; kirjutusvahendi kohta vaata artiklitarti4gffklit [[Kriit (kirjutusvahend)]].''
---4-g
{{Toimeta4Toifmeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=oktoober}}
[4[Pilt:White cliffs of dover 09 2004.jpg|thumb|Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – [[Dover]]i valged kaljud]]
4fg
f'g'fgfgf'gKfrgiifgtf''f' on peenet555555eraline poorne pehme [[lubjakivi]].mis on serteriue4d ijdindmsht8h jihgjih i h9huihuhuu u iu 8989uourghtv .
'''Kriit''' on peeneteraline poorne pehme [[lubjakivi]]. Nagu muudki lubjakivid, gf koosneb ka kriit valdavalt [[Kaltsiit|kaltsiidist]] 5(CaCO<sub>3</sub>). ▼545g
KriitKriigt on moodustunudmoodust554unud peamiselt mikroskoopilistemikroskoopilist65eywe mereloomade, eelkõige [[ foraminifeeridf5555oraminifeerid]]e kodadest. Kriidi peamine komponent on kaltsiidist toesega kuldvetikate (kokkolitoforiidid; tänapäeval valdavad meredes perekonna ''Emiliana'' esindajad) jäänused. ▼g
Suured kriidilademed tekkisid [[Mesosoikum|keskaegkonnas]] jajtat eriti kriidiajastulkrtiyhrtidiajastul, millest tuleneb ka [[Ajastu (geoloogia)|ajastu]] nimi. Siis oli [ g[kliima]] tänasest tunduvalttunduvaltgg soojemsoojgem ning tingimusedgtingimusegd lubikojagatlubikojaga mereloomadele sobivamad. ▼
Tuntud [[Paljand|kriidipaljandid]] on [[Dover]]i valged kaljjuhuuu
▲'''Kriit''' on peeneteraline poorne pehme [[lubjakivi]]. Nagu muudki lubjakivid, koosneb ka kriit valdavalt [[Kaltsiit|kaltsiidist]] (CaCO<sub>3</sub>).
▲Kriit on moodustunud peamiselt mikroskoopiliste mereloomade, eelkõige [[foraminifeerid]]e kodadest. Kriidi peamine komponent on kaltsiidist toesega kuldvetikate (kokkolitoforiidid; tänapäeval valdavad meredes perekonna ''Emiliana'' esindajad) jäänused.
▲Suured kriidilademed tekkisid [[Mesosoikum|keskaegkonnas]] ja eriti kriidiajastul, millest tuleneb ka [[Ajastu (geoloogia)|ajastu]] nimi. Siis oli [[kliima]] tänasest tunduvalt soojem ning tingimused lubikojaga mereloomadele sobivamad.
Tuntud [[Paljand|kriidipaljandid]] on [[Dover]]i valged kaljud [[Inglismaa]] lõunarannikul, [[Møn]]i klint [[Taani]] samanimelisel saarel ja arvukad pangad [[Rügen]]i saarel [[Saksamaa]]l.
Kriit kui eriti poorne lubjakivi on hea mahuti naftale ja gaasile. Kriidist koosnevad [[Põhjameri|Põhjamere]] alused kivimid ning [[Araabia poolsaar]]e naftat ja gaasi sisaldavad kivimid.
==Vaata ka==
[[Kriit (kirjutusvahend)|Kriit]] kirjutus- ja joonistusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist ja [[kips]]ist.
[[Kategooria:Kaltsium]]
[[Kategooria:Settekivimid]]
[[Kategooria:Materjalid]]
[[Kategooria:Anorgaanilised pigmendid]]
| 