Redaktsioon: 26. märts 2020, kell 14:16 redigeeri AnnDron (arutelu \| kaastöö) 37 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. märts 2020, kell 14:59 redigeeri eemalda Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 640 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Fail:Tilletia caries (DC.) Tul. & C. Tul..JPG\|Tilletia caries (DC.) Tul. & C. Tul.\|pisi\|Nisu-kõvanõgi (''Tilletia caries'')]] '''Nisu-kõvanõgi''' (''[[Tilletia caries]]'', sünonüüm ''[[Tilletia tritici]]'') kuulub [[nõgiseen]]te (''[[Ustilaginomycetes]]'') [[klass (bioloogia)\|klass]]i, [[nõgiliselaadsed\|nõgiliselaadsete]] (''[[Ustilaginales]]'') [[selts (bioloogia)\|selts]]i. Kuulub [[katteseemnetaimed]]el parasiteeritavate [[kandseen]]te hulka. Nõgiseeni iseloomustavad [[peremeestaim]]e koes areneva [[seeneniidistik]]u lühikestel harudel paiknevad paksukestalised [[nõgieos]]ed ehk [[teliospoor]]id. Nende varal seen levib ja püsib ületalve. Nõgieoseid võib olla nii palju, et peremeestaime kahjustatud osad muutuvad nõgiseks massiks (nn. [[nõgipea]]d). Nõgiseeni on kaks [[sugukond (bioloogia)\|sugukond]]a, mõlemas on ohtlikke teraviljahaiguste (nõgihaiguste) tekitajaid. [[Lendnõgi]]liste (''Ustilaginaceae'') sugukonda (eoskand koosneb 4 rakust) kuuluvad ka Eestis tuntud [[nisu-lendnõe]] ja [[odra-lendnõe]] tekitajad ''[[Ustilago tritici]]'' ja ''[[Ustilago nuda]]''. [[Kõvanõgi]]liste (''Tilletiaceae'') sugukonda (vaheseinteta eoskannal 4-150 kandeost) tähtsaimad liigid on [[nisu-kõvanõe]] tekitaja ''[[Tilletia caries]]'' ja [[rukkikõrrenõe]] tekitaja ''[[Urocystis occulta]]''.<ref>ENE, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn: Valgus, 1989.</ref> [[Harilik nõgi]] on [[seen]]te poolt tekitatud [[nisuhaigus]]te hulgas üks hävitavamaid ja ohtlikumaid. Selle [[seemnes]] areneva haiguse kõige tuntumad liigid on ''[[Tilletia foetida]]'' ja ''[[Tilletia caries]]'' ning need kaks seenhaigust põhjustavad kogu maailmas märkimisväärset saagikadu. [[Patogeen]]i virulentsuse määr võib muutuda sõltuvalt interaktsioonist peremeesraku pinnaga.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/327013966_CHARACTERISATION_OF_CELL_SURFACES_OF_HOST_WHEAT_AND_PATHOGENS_TILLETIA_FOETIDA_AND_TILLETIA_CARIES CHARACTERISATION OF CELL SURFACES OF HOST WHEAT AND PATHOGENS (TILLETIA FOETIDA AND TILLETIA CARIES)]</ref> == Elutsükkel ==▼ ▲==Elutsükkel== Nakatumine toimub mullas, peaaegu kohe pärast seemne idanemist. Teliospoorid seemnel või mullas [[idanevad]] ja lõpuks moodustavad ka nakkuslikke [[hüüf]]e, mis tungivad [[koleoptiil]]i. Hüüfid arenevad nii [[resistents]]etel kui ka vastuvõtlikutel kultuuridel, kuid ei jõua resistentsete taimede tipmise [[meristeem]]ini. Hüüfid peavad paiknema meristeemi tipus enne sõlmevahe pikenemist, vastasel juhul haigus ei arene. Pärast tungimist koleoptiili, hüüfid tungivad läbi taimerakkude esimese lehe algmesse ning siis läbivad järjest paiknevaid lehti või liiguvad lehealgmest allapoole otse [[apikaalse meristeemi]] tippu. Kahjustunud taimed jäävad kängu. [[Pähik]]utes asuvad terad asenduvad mustja tuhkja [[taileos]]te kogumikuga. Edasi levivad eosed kas tuulega teistele taimedele ja taimejäänustele, kus nad siis säilivad talieostena, või jäävad seemnetesse ning mulda talieoste kujul. Taimejäänustel arenevad kevadel talieostest [[kandeosed]], mis nakatavad taime. Haiguse arengut soodustab külm ja märg ilm.<ref name="CIMMYT, 1996">[https://books.google.ee/books?id=yE61hreCqxMC&pg=PA65&dq=Compendium+of+wheat+diseases&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiPo-PIp7boAhXn0qYKHT1RDD0Q6AEIUDAF#v=snippet&q=common%20bunt&f=false Bunt and Smut Diseases of Wheat: Concepts and Methods of Disease Management]</ref> == Sümptomid ==▼ ▲==Sümptomid== Noored nakatunud pähikud on tavaliselt rohelisemad ja jäävad roheliseks kauemaks, kui terved pähikud. Täiskasvu jõudnud nakatunud pähikud on tavaliselt veidi heledama värvusega ja sageli on neil kerge sinakashall värv, võrreldes nakatamata pähikutega. Nakatunud taimed võivad olla kergelt kängus, kuid üldiselt on nad normaalse kõrgusega. [[Eosla]]d on tavaliselt tuumakujulised. Pähikud võivad kergelt moonduda, kuid muidu on nad peaaegu normaalse kujuga. [[Ohted]] ja [[sõklad]] on tavaliselt kahjustamata. Haiguse arenedes osaliselt pikenevad [[sõlmevahe]]d, pähikud ning terad muutuvad mustjaks ning tekib tugev mädanenud [[kala]] lõhn.<ref name="CIMMYT, 1996" /> == Tõrje ==▼ ▲==Tõrje== Resistentsete sortide väljatöötamine võib olla parimaks viisiks kontrollimaks haigust. [[Fungitsiid]]id on tõhusad, kuid need on kallid ning võivad tekitada probleeme seoses toksilisusega, avaldada kahjulikku mõju keskkonnale ning kasulikele organismidele. Lisaks ei pruugi kemikaalid kontrollida haigust nii tõhusalt kui vastupidavad sordid.<ref name="CIMMYT, 1996" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kandseened]]

Nisu-kõvanõgi: erinevus redaktsioonide vahel