Hävituspataljonid Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Süstematiseeritud, korrastatud loetavamaks. Märgis: Teksti peitmine |
|||
151. rida:
''Igas külas ja asulas on hävituspataljonil peale vastase otsese purustamise ka rida muid ülesandeid. Bolševistliku valjusega tuleb teha kindlaks provokatsiooniliste kuulujuttude levitajad ja paanika tekitajad. Tuleb selgitada ja kahjutuks teha kõik, kes otseselt või kaudselt aitavad kaasa vaenlasele''.|''Mis on hävituspataljon ja missugused on ta ülesanded''. – ''Tartu Kommunist'', 22. juuli 1941.}}
Koos nõukogude vägedega ([[10. Laskurdiviis]]) taganesid Lätist juunis-juulis 1941 Eestisse ka Lätis (Riia linnas ja Loode-Lätis) moodustatud hävituspataljonid ([[1. Läti vabatahtlik hävituspolk]] – (''1-й латышский добровольческий истребительный полк''), kelle taganemistee NSV Liitu viis läbi Lõuna-Eesti, 26.–28. augustil kaitselahingutes Tallinnas ja [[28. august]]il lahkusid koos Balti Laevastikuga Kroonlinna. [[2. Läti vabatahtlik töölislaskurpolk]] – (''2-й латышский добровольческий рабочий стрелковый полк''), kelle taganemistee NSV Liitu lõppes taganemisega läbi Narva Leningradi alla<ref name="AxqsF" />.▼
Hävituspataljoni liikmed osalesid koos NKVD Eriosakonna liikmetega Põhja-Eestis 31. juulil 1941 [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[ERNA (luuregrupp)|ERNA luuregrupi]] vastu peetud [[Kautla lahing]]us. Pärast lahingut mõrvati Kautla talus julmalt seitse inimest, kellest osa heideti elusalt tulle. Mõrvatute hulgas tunti riideräbalate järgi hiljem ära neli isikut: Kautla talu perepoeg Johannes Lindeman, sama talu teenija Ida Hallorav ning samal päeval talus viibinud Oskar Mallani ja Johannes Ummus. Ülejäänute söestunud säilmeid ei suudetud identifitseerida. Mõrvatuid kahtlustati, et pererahvas pidas sidet Kautla rabas paiknevate metsavendadega<ref name="p8HBV" />, ilmselt olid mõned mõrvatuist Kautla rabalaagris paiknevad metsavennad.{{lisa viide}}▼
=== Tallinna Töölispolk ===
285. rida ⟶ 279. rida:
Valgamaal Helme riigimõisas mõrvati kindlakstegemata jäänud päritoluga hävituspataljoni poolt 5. juulil 1941 Helme põllutöökooli juhataja August Kesküla, karjaravitseja August Tigalane, aednik Alfred Palu ja kooliõpilased Augustin Lilletamm ja Hans Naaris, Tõrva gümnaasiumi õpilased Arthur Kolk ja Karl Raatma. Aednik Alfred Palul löödi hambad suust välja, õpilasel Hans Naarisel oli rind avatud terarelvaga ja ta oli surmatud püssilaskudega.
=== Läti hävituspataljonide tegevusest Eestis ===
=== Varade hävitamine ===▼
▲Koos nõukogude vägedega ([[10. Laskurdiviis]]) taganesid Lätist juunis-juulis 1941 Eestisse ka Lätis (Riia linnas ja Loode-Lätis) moodustatud hävituspataljonid ([[1. Läti vabatahtlik hävituspolk]] – (''1-й латышский добровольческий истребительный полк''), kelle taganemistee NSV Liitu viis läbi Lõuna-Eesti, 26.–28. augustil kaitselahingutes Tallinnas ja [[28. august]]il lahkusid koos Balti Laevastikuga Kroonlinna. [[2. Läti vabatahtlik töölislaskurpolk]] – (''2-й латышский добровольческий рабочий стрелковый полк''), kelle taganemistee NSV Liitu lõppes taganemisega läbi Narva Leningradi alla<ref name="AxqsF" />.
Stalini hävituskäsu täitmisel rakendati hävituspataljone hoonete ja ehitiste hävitamiseks ja põletamiseks. Nii tegutsesid hävituspataljonlased punaarmeelaste kõrval agaralt tööstushoonete ja tehaste mineerimisel ja nende õhkulaskmisel.▼
▲Hävituspataljoni liikmed osalesid koos NKVD Eriosakonna liikmetega Põhja-Eestis 31. juulil 1941 [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[ERNA (luuregrupp)|ERNA luuregrupi]] vastu peetud [[Kautla lahing]]us. Pärast lahingut mõrvati Kautla talus julmalt seitse inimest, kellest osa heideti elusalt tulle. Mõrvatute hulgas tunti riideräbalate järgi hiljem ära neli isikut: Kautla talu perepoeg Johannes Lindeman, sama talu teenija Ida Hallorav ning samal päeval talus viibinud Oskar Mallani ja Johannes Ummus. Ülejäänute söestunud säilmeid ei suudetud identifitseerida. Mõrvatuid kahtlustati, et pererahvas pidas sidet Kautla rabas paiknevate metsavendadega<ref name="p8HBV" />, ilmselt olid mõned mõrvatuist Kautla rabalaagris paiknevad metsavennad.{{lisa viide}}
▲=== Varade hävitamine ===
▲Stalini hävituskäsu täitmisel rakendati hävituspataljone hoonete ja ehitiste hävitamiseks ja põletamiseks. Nii tegutsesid hävituspataljonlased punaarmeelaste kõrval agaralt tööstushoonete ja tehaste mineerimisel ja nende õhkulaskmisel. Samuti põletati ja hävitati maal neid hooneid, mille omanikke arvati ühenduses olevat metsavendadega, kuid ka lihtsast hävituskirest süüdati talusid, meiereisid ja teisi põllumajanduslikke ehitisi ning tehti maatasa kõik, mis teele juhtus.
Samuti rakendati hävituspataljonid kariloomade ja hobuste äraajamiseks. Hulgaliselt loomi hukkus hävituspataljonide poolt süüdatud lautades ja tallides. Samuti sadu loomi sai hukka tee peal Tallinna, kuhu neid aeti äraviimiseks NSV Liitu või tapmiseks Punaarmee jaoks. Need kariloomad ja hobused, kes jõudsid Tallinna, aeti kokku Pelguranda ja Koplisse, kust neid loodeti laadida laevadele. Et ei jätkunud ruumi loomade paigutamiseks, jäid suurearvulised karjad paremaid piimalehmi linnalähedastesse Punaarmee peatuskohtadesse, Männikule, Nõmmele jm, kus punaarmeelased loomi veristades söögiks ära tarvitasid ainult kõige paremad osad, kuna suurem osa liha aga lasti halvaks minna. Kariloomad ja hobused, keda ei saadud laevadele ära viia, hukati laskerelvadega või valati petrooleumiga üle ja süüdati põlema. Nii sai hukka ka enamik bolševike poolt põllupidajatelt röövitud väärtuslikest hobustest.
=== Kokkuvõtteks ===
301. rida ⟶ 296. rida:
Kui toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]], piisas Hävituspataljoni kuulumisest, et selle eest määrata Saksa okupatsioonivõimude poolt karistuseks surmanuhtlus, kui sõjakuritegudes osalenud aktiivsele Nõukogude võimu toetajale.{{lisa viide}}
15. märtsiks 1943 oli kokku loetud 1850 hävituspataljonide ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] tapetud Eesti inimest, peaaegu kõik neist tsiviilelanikud, kes mõrvati ilma kohtuotsuseta{{lisa viide}}.
==Hävituspataljonid pärast pärast Eesti nõukogude poolset taasokupeerimist==
| |||