Külgvöönd: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
50. rida:
Teine koolkond leidis aga, et rannikuriigil on õigus külgtsoonis mitte ainult rakendada ennetavaid meetmeid rikkumiste vältimiseks, vaid neil on ka õigus karistada oma jurisdiktsiooni suhtes toime pandud rikkumiste eest<ref name="Symonides"></ref>. Näiteks on Jaapani jurist ja Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtu kohtunik Shigreu Oda leidnud et G. Fizmaurice'i tõlgendus ei pruugi tingimata kattuda riikide varasema praktika või merevööndite doktriiniga, samuti ei eksisteeri mõistlikku poliitilist kaalutlust taoliseks kitsaks tõlgenduseks, eriti kuna Genfi konventsiooni mustandite uurimise tulemusena on selgunud, et artikli 24 lõplik sõnastus ei esinda täielikult konverentsil osalenud riikide seisukohti<ref name="Oda"></ref>.
==[[ÜRO mereõiguse konventsioon]]==
[[1982]]. aastal võeti vastu [[ÜRO mereõiguse konventsioon]], mida loetakse merede ja ookeanide põhiseaduseks. Külgvöönd kehtestati konventsiooni artiklis 33. Olulisi muudatusi võrreldes Genfi konventsiooni artikli 24 sõnastusega oli kaks: (a) külgvööndi maksimaalset ulatust laiendati kuni 24 meremiilini; (b) külgvööndit ei määratleta avamere osana. Peamine põhjus, miks külgvööndit ei määratletud enam avamere osana, võis olla see, et rannikuriik võis kehtestada majandusvööndi, eksklusiivse kalastusvööndi või kalastamise kaitsevööndi, aga ta võis ka loobuda antud vööndite kehtestamisest, mis tähendab, et ta võis ka loobuda antud vööndite kehtestamisest, millisel juhul algabki avameri pärast territoriaalmerd.<ref name="Symonides"></ref>
==Jälitamisõigus==
| |||