Sirvikalender: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Toimet.)
PResümee puudub
 
==Ajaloost==
Kalender oli [[ruunid|ruunimärkidega]] lõigatud lauakesele või käepidemega neljakandilisele puukepile. Arvatavalt oli ruunikalender algul [[keskaeg|keskaegne]] [[Skandinaavia]] [[kirikukalender]], mis muutus rahvapäraseks ning levis ka naaberaladele. Eesti saartel ja looderannikul kasutasid eestlased ja [[rannarootslane|rannarootslased]] ruunikalendrit, mis oli enamasti kantud väikestele kimpu seotud lauakestele<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. Selline kalender oli kasutusel eriti [[13. sajand]]ist kuni [[17. sajand]]ini, [[19. sajand]]il kadus see käibelt<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]], toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 183</ref>.
 
==Kalendri sisu==
Eestis kasutusel olnud ruunikalendrid võib jagada kahte rühma. Esimesse kuuluvad päevakriipsudega-, teise kalendriruunidega kalendrid.
 
Kõik Eestis säilinud ruunikalendrid on igavesed, s.t neid võib kasutada igal aastal. Kõik need vastavad Juliuse kalendrile, ehkki neid ei ole raske kohandada Gregoriuse kalendriga. Peaaegu ühelgi kalendril ei esine jaotust kuudeks, nende aluseks on nädal. Ruunikalendrite abil on kerge arvestada nädalapäevi, kuid väga ebamugav on määrata kuupäevi ja kuid. Võib arvata, et ruunikalendrite tekkimise perioodil kuupäevi ja kuid ei fikseeritud ning päevi loendati nädalate järgi ühest tähtpäevast teiseni.<ref>L. Maistrov „[[Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist]]“ 1. kogumik, 1968</ref>