Knud IV: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toim |
|||
5. rida:
Knud oli kuningas [[Svend II Estridsen]]i väljaspool abielu sündinud poeg, kes tuli troonile 1080 oma poolvenna [[Harald III (Taani)|Harald III]] järel ja sai Taani kuningaks Knud IV-ks. Kuus aastat varem oli ta saanud lüüa [[William Vallutaja]]lt Inglismaa trooni pärast võideldes. Abiellunud [[Flandria]] krahvi [[Robert I (Flandria krahv)|Robert I]] tütre Adelaga, sündisid talle poeg Karl ja kaksiktütred [[Cæcilia Knutsdatter|Cæcilia]] (kes abiellus [[jarl]] Erikuga) ja [[Ingegerd Knutsdatter|Ingerid]]i (abiellus Paksu Folkega).
Knud pühendus kirikuvõimu tugevdamisele ja kirikute ehitamisele kogu maal. [[1085]]. aastal valmistus ta uueks sõjakäiguks Inglismaale, püüdes saada krooni, mida pidas endale kuuluvaks, kuid vend [[Oluf I (Taani)|Oluf I]] juhitud mäss kodumaal nurjas sõjakäigu. Kuningas põgenes uute maksude ja seaduste pärast rahulolematute alamate eest Odensesse, kuid tabati [[Benediktlased|benediktiinide]] Püha Albani abikloostris, kus ta enne surma jõudis veel pattu kahetseda ja [[Armulaua sakrament|armulaua sakramendi]] vastu võtta. Siis tapeti ta altari ees põlvitavana koos venna Benedikti ja veel 17 kaaslasega. Kroonik Ælnoth [[Canterbury
Tema hauaga seoses tekkisid mitmed legendid ning Knudi hakati pidama [[Märter|märtriks]]. [[Jumal]] olevat karistanud mässavaid taanlasi kuninga tapmise eest kaheksa-aastase näljahädaga. [[1101]]. aastal kuulutas [[paavst]] [[Paschalis II]] Knudi [[Erik III (Taani)|Erik III]] palvel pühakuks ja Taani esimeseks märtriks.<ref>Tarand (1995), lk 110</ref> Legendi järgi määranud kuningas Kanut, et jõule tuleb tähistada 20 päeva. Knud Püha päeva tähistatakse kirikukalendris [[19. jaanuar]]il, kuid rahvalikult [[13. jaanuar]]il, mis on 20. päev peale jõule.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Nuudipäev, ka kanutipäev – 13. jaanuar (ka 7. jaanuar) |Väljaandja=BERTA – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas |Kasutatud=14. jaanuar 2017}}</ref>
|